Ava külgmenüü

Tumeainega on tumedad lood

Jaak-Kristjan Sutt kirjutab Novaatoris, et uued kääbusgalaktikate mõõtmistulemused lähevad vastuollu senise parima tumeaine mudeliga.

Erinevate hinnangute järgi moodustab tumeaine kuni 98 protsenti kogu universumis leiduvast ainest. Tumeaine avaldub gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega, kuid teleskoopide abil seda näha pole võimalik.Seega on seda võimalik avastada ainult kaudselt, uurides seda, millist gravitatsioonilist mõju avaldab tumeaine tavalisele ainele, millest koosnevad tähed ja planeedid. Kuigi pole täpselt teada, mida tumeiane endast kujutab, on teadlased suutnud luua selle käitumise kirjeldamiseks korraliku mudeli.Kosmoloogia standardmudeli järgi koosneb tumeaine külmadest, ehk aeglaselt liikuvatest eksootilistest osakestest, mis moodustavad gravitatsiooni mõjul kogumeid. See mudel on siiani tumeaine käitumist enamikes olukordades väga hästi kirjeldanud.Kääbusgalaktikate puhul, kus tumeaine on teooria järgi rohkem hajunud, see mudel aga ei tööta. Ajakirjas The Astrophysical Journal avaldatavas värskes uurimuses arvutasid teadlased kahe kääbusgalaktika massijaotuse, kasutades selleks uut tumeaine teooriatest sõltumatut meetodit. Nad uurisid Ahju ja Kujuri tähtkuju, Linnutee naabreid.Probleemi süvendab asjaolu, et vaatamata sõltumatu meetodi kasutamisele olid mõõtmistulemused ikka külma tumeaine teooriaga vastuolus. Mudeli järgi peaks nähtamatu aine olema tihedalt koondunud galaktikate keskmesse, kuid tundub, et Ahju ja Kujuri kääbusgalaktikates on tumeaine ühtlaselt jagunenud.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.