Ajakiri ” Imeline Teadus” kirjutab teadlaste oletustest, millised võivad tulnukad olla, kust nad pärit on ning kuidas meie nendega suhelda saaksime.
Teadlaste arvates võivad kogemused elust Maal anda meile väärtuslikke juhtlõngu selle kohta, millised võõrad olendid välja näevad.
KEHAEHITUS
Kui nad on olemas, siis nad sarnanevad meiega. Umbes nii võib selgitada teooriat “evolutsiooniline lähenemine”. Selle teooria kohaselt järgib evolutsioon kindlaid seaduspärasusi. Näiteks on samades keskkonnatingimustes elanud erinevatel linnu- ja putukaliikidel arenenud ühesugused kehavormid. Kui kosmoses tekib intelligentne elu, toimub see Maa-sarnasel planeedil ja samade biokeemiliste protsesside tulemusena. Seepärast sarnaneksid kosmoseolendid meiega nii füüsiliselt kui ka iseloomu poolest.
Teised arvavad, et evolutsioon on palju fantaasiarikkam. Maa peal on kõrgelt arenenud eluvorme, mis on nii spetsialiseerunud, et tunduvad olevat mõnelt teiselt planeedilt. Näiteks leidub koobastikes värvituid, pimedaid kahepaikseid, kes ei näe kunagi päikesevalgust. Ookeani põhjas elutsevad 400kraadiste mürgiste allikate lähedal muretult vähid ja krevetid. Mikroorganismide seas on liigirikkus veelgi suurem: nad elutsevad metaanjääs, radioaktiivsetes jäätmetes, kivimites, soolahoidlates ja mürgistes väävlijärvedes. Kui elu juba tekib, on sel igasuguseid vorme, mis täidavad kõikvõimalikul viisil iga viimase kui niši – nii leiavad selle teooria pooldajad.
ELUPAIK
Maal on näiteks delfiinid ja kaheksajalad tõestus sellest, et intelligentsed olendid ei vaja jalge alla kindlat pinnast. Võõras elu võib väga hästi olla tekkinud veemaailmas, õhus või kas või suurte gaasiplaneetide atmosfääris. Kui nad on aga arenenud samamoodi kui meie, peavad nad olema mingil ajal läinud maismaale – või millelegi sarnasele, arvavad evolutsiooniteoreetikud. Nad toovad argumendiks asjaolu, et inimkonna suured tehnoloogilised läbimurded on alguse saanud sellest, et millalgi kogunesime lõkke ümber ja õppisime tuld käsitsema. See on võimalik – vähemalt meie planeedil – ainult maismaal.
MEELED
Maa-pealsel loomastikul on välja kujunenud hulk meeli, mis võivad olemas olla ka mujal Universumis. Näiteks kui kosmoseolendite planeet on pime, võivad nad, nagu Maa peal elavad maod, roomajad ja mesilased, näha maailma infrapunasena. Või siis on neil – nagu delfiinidel ja nahkhiirtel – arenenud kajalokatsioon. Kui nad on pärit veemaailmast, võivad nad navigeerida mereloomade kombel elektrilise meelega. Kui nad elavad maa all, võib neil olla paljastuhnurite kombel arenenud võime registreerida madalsageduslikke helisid.
SUURUS
Kosmoseolendite kuju mõjutab nende koduplaneet. Nõrga raskusjõuga planeet oleks koduks pikkadele saledatele olenditele, tugeva raskusjõu puhul oleks tegu lühikeste jässakate olenditega. Maal on neuroloogid kindlaks teinud, et väikesest kodukassist väiksematel loomadel lihtsalt ei ole piisavalt ajupotentsiaali, et neil areneks kõrgem intelligentsus. Teoreetiliselt võivad väikesed kosmoseolendid sellest alumisest piirist aga mööduda, kui neil on arenenud kollektiivne intelligents, nagu mesilastel ja sipelgatel.
Süsinik hoiab elu ehitusklotse koos
Maa peal on elu tähtsaim ehituskivi süsinikuaatom. Erinevalt näiteks hapniku-, vesiniku- või lämmastikuatomitest võivad süsinikuaatomid moodustada pikki ahelaid. Seega saab süsinikust alus kõikidele põhimolekulidele, millest eluskoed koosnevad. Keemias teatakse rohkem molekule, mis sisaldavad süsinikku, kui molekule, mis seda ei sisalda. Teistel planeetidel võib siiski valitseda hoopis teistsugune olukord. Kõige tõenäolisem alternatiiv elu aluse kohale on räni. Seda keemilist elementi, mida kasutatakse näiteks mikrokiipide valmistamiseks, leidub – vähemalt Maa peal – suures koguses ja ka see võib moodustada pikki ahelaid. Energeetilises mõttes on siiski eelis süsinikuaatomitest koosnevatel ahelatel.
Kosmoseolendid elutsevad vees?
Elu tekkis vees, meie rakkudes on vett ja vesi on hindamatu lahusti toitainetele, mida meie keha vajab. Lühidalt öeldes: vedelas olekus vesi on meie elu eksisteerimise absoluutne eeldus. Enamik teadlasi leiab, et on raske ette kujutada teisi vedelikke, mis võiksid teistes maailmades kanda sama rolli. Seega ei ole tulikuumadel ja ilma veeta planeetidel eriti palju võimalusi elu olemasoluks. Külmunud planeedid võivad aga olla asustatud. Teatavasti on veel see eriline omadus, et külmunud olekus jääb see pinnale hulpima – enamik teisi aineid on tahkes olekus raskemad kui vedelas. Jääkoore all aga võib elu kanda kinnitada.
Kosmoseolendid räägivad arvudes?
Paljud teadlased arvavad, et matemaatika on universaalne suhtlusvorm, kuna matemaatikaseadused kehtivad kõikjal Universumis. Seepärast peavad intelligentsed, tehnoloogiliselt kõrgel tasemel ühiskonnast pärit kosmoseolendid teadma pii väärtust, mis kirjeldab ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet. Matemaatilisi põhimõtteid on nad kasutanud näiteks oma planeedi suuruse väljaarvutamiseks. Algarve ehk arve, mis jagunevad vaid 1 ja iseendaga, võib kosmoseolendite intelligentne rass samuti teada, sest algarvud on universaalne tõde. Lisaks on füüsik Carl Sagan teinud ettepaneku, kuidas matemaatikat saab suhtlusvahendina kasutada. Näiteks arvutus 2 + 3 = 5 võib väljendada seisukohta “tõene”, samas kui 2 + 2 = 5 võib väljendada seisukohta “väär”.
Harjutame delfiinide peal
Delfiinid on hea näide intelligentsetest olenditest. Delfiinid suhtlevad üksteisega täiesti teisel viisil kui meie. Ümbritsevaga suhtlemiseks kasutavad nad peamise meelena kajalokatsiooni. Nende suhtlus ja viis maailma vaadelda on meie omast nii erinev, et nad võivad anda meile aimu, kuidas oleks suhelda kosmoseolenditega. Seepärast õpivad teadlased suhtlema delfiinide “keeles”.
Katkend on pärit ajakirjast Igor Volke: 1990. aastal Muhu saarel toimunud värvikas ufo-juhtum on ka maailma mastaabis väga tähelepanuväärne
Merivälja ufojuhtumiga tegelesid kõrged võimukandjad ja mängiti suure rahaga
Alkeemia lugemisnurk. Eesti oma X-failid: “Teadsin, et nemad on siis nüüd tulnukad. Ja siis me hakkasime vestlema.”
Eesti ufopäevikud | Maavälist päritolu olendid külastasid Viljandimaal 8-aastast poissi
