Teaduse ja vaimsuse ühendaja Bruce H. Liptoni pädevast, hästi kirjutatud ja kergesti loetavast raamatust „Mesinädalate efekt“ leiad sa lisaks kõigele muule ka vastuse küsimustele, kuidas oma alateadvusliku meele ümberprogrammeerimine laseb sul leida ja hoida õnnelikku suhet.
1. Teadvusta endale, mida sa tahad
Selleks, et ennast aidata ja lasta ka universumil seda teha, on tähtis täpselt visualiseerida ja üles loetleda, mida sa elust tahad. Kui sinu eesmärgid on segased, siis püüab universum ise lüngad täita. Kahjuks on just planeerimata detailid need, mis võivad tõsiselt õõnestada meie soovitud eesmärkide saavutamist. Seetõttu on enne oma alateadvusliku meele ümberprogrammeerimist tark aeg maha võtta ja endalt teadlikult küsida: „Mida ma tegelikult tahan?“
Mul oli tavaks inimestele öelda, et nad oleksid oma soovide väljendamisega ettevaatlikud, sest nad saavad täpselt seda, mida nad küsivad, kuni mu imeline elukaaslane Margaret juhtis mu tähelepanu sellele, kui negatiivselt mu hoiatus kõlas. Vastavalt Margareti soovitustele muutsin ma oma nõuande sõnastust „Ole teadlik sellest, mida sa tahad, sest sa saad täpselt seda, mida sa soovid.“
Koosta oma peas nimekiri sellest, mida sa suhtest otsid. Lisa sinna nii palju detaile, kui sa vähegi suudad, mida rohkem, seda uhkem. Sellise harjutuse tegemise ajal on su teadvuslik meel sinu soovidega loominguliselt seotud. Need detailid, mille sa oma kirjeldusest välja jätad, paneb vaikimisi paika alateadvuslik meel, mis omapäi jättes loetleb üles kõik näitajad, mida su vanemad või ühiskond heaks suhteks peavad.
Kirjuta see nimekiri detailselt üles. Nagu ma juba ütlesin – mida detailsem see nimekiri on, seda lihtsam on su meelel ja universumil sinu soovide ja unistuste täitmiseks salanõu pidada. Selle asemel et öelda „ma tahan head suhet“, kirjelda mitme meelega tajutavate detailide kaudu, mida sa soovid, ning pane see kirja olevikus, nagu see oleks sul juba olemas. Kuidas see suhe avaldub? Kuidas sa ennast selles suhtes tunned? Kuidas sa seda tajud?
Siinkohal üks näide, ehkki väga puudulik: „Ma armastan oma hoolivat, eelarvamusteta, armastavat, tarka elukaaslast ning ma tunnen, et ta toetab mind täielikult nendel vaiksetel õhtutel, mil me koos naerame ja räägime oma päevast ja huvidest.“
Kirjutades täpselt lahti, mida sa tahad, avalduvad sinus teadvuslikud ja alateadvuslikud käitumismustrid, mis tõmbavad ligi sedasorti suhteid, milliseid sa oma ellu soovid.
2. Analüüsi oma alateadvuslikke programme
Kui me keskendume oma unelmate partneri parameetrite loetlemisele, ei suuda me paratamatult hinnata, kas meie enda käitumine – eriti silmale nähtamatu alateadvuslik käitumine – üldse ühtiks sellise partneriga, keda me ihaldame. Võib-olla kasvasid sa üles perekonnas, kus vanemad ei näidanud kunagi välja, et nad üksteist armastavad, ja olid üksteise vastu tõredad ning sa oled otsustanud leida partneri, kellel oleksid kõik need head omadused, mida sa oma vanemate juures ei näinud, kuid mida sa enda ellu ihaldad.
Sinu teadvuslik meel kutsub esile käitumist, mis tõmbab ligi soovitud kaaslase, kuid domineerivad silmatorkamatud alateadvuslikud käitumismustrid, mille sa oma vanematelt omandasid, võivad salaja eemale tõrjuda kõik kandidaadid, kes armastust soovitud kombel väljendaksid.
Me ei ole tavaliselt teadlikud enda alateadvuslikest käitumismustritest ja kui me neid vahetevahel märkame, siis tunduvad need meile šokeerivad ja piinlikud. Kuna me enda käitumist kõrvalt ei näe, kaldume me oma nurjunud suhetes teisi süüdistama. Kuidas saab keegi nii hea nagu mina olla selliste probleemide põhjustaja?
Oma teadvusliku meele arvates olemegi me nii armastavad inimesed, nagu arvame end olevat, kuid enamiku ajast kujundavad meie käitumist nähtamatud alateadvuslikud programmid, mis ei pruugi üldse nii armastusväärsed olla. Seega peame me vastama küsimusele „Kas mu alateadvuslik programm aitab kaasa minu südamesoovide täitumisele?“
Kuna me ise neid käitumismalle tavaliselt ei märka, siis kuidas on võimalik teada saada, millised alateadvuslikud programmid me käitumist dikteerivad? Kuna enamik neid programme laaditi alla enne seitsmeaastaseks saamist ning suur osa meie isiksusest määrati kindlaks juba enne meie sündi, siis ei pruugi meie teadvuslikul meelel olla aimugi sellest, mis meie alateadvuslikku meelde laaditud on.
Kuidas on võimalik oma alateadvuslikke programme hinnata? See pole üldse keeruline, kui sa mõistad, kuidas alateadvuslik ja teadvuslik meel üksteist mõjutavad. Kuna 95 protsenti ajast ei kontrolli meie käitumist mitte meie teadvuslik meel, vaid alateadvuslikud autopilootprogrammid, siis on meie elu põhimõtteliselt alateadvuslikku meelde programmeeritud käitumismustrite väljatrükkide kogum. Näiteks kui sa oled kogu oma elu rahaprobleemide käes vaevelnud, siis nagu mitmed finantsgurud nüüd õpetavad, tasub meenutada, mida sa noorena raha kohta õppisid ning kuidas see endiselt sinu elu mõjutab.
Suze Orman kirjutab oma raamatus „The 9 Steps to Financial Freedom“ („Üheksa sammu rahalise vabaduse saavutamiseks“): „Raha olemuse kohta käivaid tõekspidamisi, mis on sama kulunud ja täkkeid täis nagu perekonna serviis, antakse ühelt põlvkonnalt teisele edasi.“ Ormanile näiteks sai väga noorest peast selgeks, et põhjus, miks tema vanemad „nii õnnetud tunduvad“, ei peitunud mitte selles, et nad üksteist ei armastanud, vaid selles, et neil polnud kunagi piisavalt raha arvete maksmiseks ja muuks. „Meie kodus tähendas raha pinget, muret ja kurbust.“
Nii nagu nüüdseks jõukas Orman, nii suudad ka sina muuta isegi oma kõige negatiivsemaid programme. Ja selleks ei pea sa muutma kogu oma elu! Lihtsalt keskendu nendele valdkondadele, milles sul abi on vaja. Võib-olla oskad sa rahaga mõistlikult ümber käia ilma selle peale mõtlemata, kuid suhtega pead sa kurja vaeva nägema. Sellisel juhul pole mõtet rahaga seotud alateadvuslike programmide kallal vaeva näha. Asjad, mis sulle meeldivad ja mis sulle lihtsalt kätte on tulnud, on sinu alateadvusliku programmi toetuse juba leidnud – just seetõttu need sulle sülle kukkusidki.
Kõiki neid valdkondi aga, mille kallal sa pead vaeva nägema ja mida sa üha uuesti ja uuesti oled tulutult proovinud muuta – kõike, mille saavutamiseks sa pead pingutama – pärsivad tõenäoliselt piiravad ja enesehävituslikud alateadvuslikud uskumused, mis on tarvis ümber programmeerida.
Sul pole vaja oma elu täielikult muuta ja sul pole tarvis isegi mitte psühholoogi juurde minna, et oma elu paremaks muuta. Sa ei pea ennast emotsionaalselt lahti kiskuma. Sa ei pea keskenduma inimestele, kes sinu alateadvuslikes programmides „süüdi“ on. Sõnumitoojat pole mõtet rünnata – ümber kirjutada tuleb sõnum ise, sest just sõnum on see, mis pani sind niimoodi käituma.
Ära raiska aega meenutamise peale ja ära peatu pikalt sõnumitoojal, sest see kisub sageli lahti vanad valusad haavad ning äratab nendega seonduvad tunded uuesti elule. Sa pead keskenduma vaid sellele, et kirjutada ümber oma alateadvuslikud käitumisprogrammid, mis takistavad sul oma unistusi realiseerimast.
Üks märkus: enne kui sa hakkad armastavat suhet otsima, tee kindlaks, et põhimõte „Ma armastan ennast“ on kindlalt sinu alateadvuslikku meelde söövitunud. Just enesearmastuse puudumine on peamine ja suurim takistus paljude inimeste jaoks.
3. Alusta ümberprogrammeerimist
Oma alateadvusliku meele ümberprogrammeerimiseks on olemas mitu erinevat tehnikat. Ma räägin sulle kolmest erinevast meetodite kategooriast, mida ma ise oma negatiivsetest programmidest (ja neid oli palju) lahti saamiseks olen proovinud, kuid heida kindlasti pilk ka mu koduleheküljele www.brucelipton.com, et leida endale kõige sobivam viis.
Pole olemas ühte lahendust, mis kõigile sobiks. Minu eesmärk on pakkuda sulle informatsiooni selle kohta, millist hävitavat rolli alateadvuslikud programmid sinu elus mängida võivad ning ma loodan, et see inspireerib sind leidma sinu jaoks parima viisi oma alateadvuse ümberprogrammeerimiseks.
Enne kui me üritame oma käitumuslikke programme ümber kirjutada, on tähtis endale selgeks teha, kuidas meie teadvuslik ja alateadvuslik meel õpivad. Sa võid arvata, et kui teadvuslik meel õpib midagi uut, siis alateadvuslik programm automaatselt kohandab ennast, et see oleks uute teadmistega kooskõlas. Aga see pole nii! Sinu kaks meelt käituvad põhimõtteliselt nagu kaks eraldiseisvat struktuuri ning need „omandavad“ teadmisi täiesti erineval viisil.
Loominguline teadvuslik meel ehk mõtlev meel suudab erinevatest sisenditest pärinevat informatsiooni koheselt omandada. Midagi nii lihtsat nagu ahhaa-hetk võib radikaalselt muuta nii sinu uskumusi kui ka sinu elu. Lisaks sellele suudab teadvuslik meel uusi uskumusi omandada ka koolist ja avalikelt loengutelt, eneseabiraamatutest ja videotest või piinarikastelt psühhoanalüüsiseanssidelt, milles keskendutakse sind kujundanud kogemustele. Kuid kui sa keskendud intellektuaalsetele teadmistele, siis on oht sellesse ringi kinni jääda.
Teadvusliku meele harimine ei programmeeri alateadvuslikku meelt automaatselt ümber. Mina isiklikult tegin esimesed olulised edusammud oma elu muutmiseks alles siis, kui ma hakkasin intellektuaalsel tasandil omandatud teadmisi alateadvuslikesse programmidesse ümber kirjutama.
Teadvuslik meel on loominguline ja suudab seda loomingulisust õppimiseks ära kasutada, kuid alateadvuslik meel õpib peamiselt kas läbi hüpnoosi või harjumuste loomise. Kuni seitsmenda eluaastani omandas su alateadvuslik meel kiiresti erinevaid uskumusi, sest sinu aju tegutses peamiselt hüpnogoogilisel teetasagedusel. Peale seitsmendat eluaastat hakkas alateadvuslik meel õppima peamiselt harjumuste loomise kaudu.
Kuidas sa näiteks korrutustabeli selgeks said? Tehteid üha uuesti ja uuesti üle korrates jäid need sulle lõpuks pähe ja sa suutsid hiljem vastuseid korrata ilma neile mõtlemata. Kordamisest areneb välja harjumus ning see on peamine viis, kuidas alateadvuslikke käitumismustreid programmeeritakse.
Hüpnoos ja harjumuste loomine on peamised meetodid, mille kaudu on võimalik alateadvuslikku meelt programmeerida. Just seetõttu pole soovimatute alateadvuslike programmide muutmisel erilist abi teadvusliku meele püüdlustest, nagu näiteks iseendaga rääkimine, eneseabiraamatu lugemine või märkmepaberitele meeldetuletuste kirjutamine, kui neid tegevusi just regulaarselt ei korrata, et tekiks uus harjumus.
Katkend pärineb Bruce H. Liptoni raamatust „Mesinädalate efekt. Teaduslik kirjeldus, kuidas luua maapealset taevast“
