Tõeliseks suhteliimiks on paari vastastikune emotsionaalne seotus, mitte lapsed, ühine kinnisvara ja koduloom

Üks mõjuvamaid põhjusi, miks tekivad kõrvalsuhted, peitubki inimese vajaduses olla koos kellegagi, kelle juuresolekul ta tunneb end hästi ning kes arvab ja ka väljendab, et ta on tore. Mõte „Mulle meeldib see inimene, kes ma olen, kui ma olen temaga koos!“ tõmbab meid teise inimese poole. Vastupidine mõte – „Mulle ei meeldi enam see inimene, milliseks ma olen muutunud temaga koos!“ – tõukab meid teise inimese juurest eemale.

Tänapäeval räägitakse palju sellest, et kirg kaob pärast mõningast kooselu ning see annab tõuke eemaldumiseks ja uuteks kireotsinguteks. Vererõhku tõstev ja põlvinõrgestav kirelõõm tõepoolest enamasti vaibub pikaajalises suhtes, aga soojas suhtes asendub see teineteise sügava tundmise, intiimsuse, turvatunde, pühendumise ja koosolemise rõõmuga, ehk siis sügava emotsionaalse liiduga.

Kui üks partnereist kogeb eelpool mainitud paarisuhet toitvaid häid tundeid – lähedust, kiindumust, turvatunnet, usaldust – kellegi teisega, võib lõppmäng, hoolimata toimivast vanemlikust liidust, lastest ja muudest sidusainetest, olla väga kiire.

Halval juhul, kui paarisuhe enam ei tööta, lakkavad partnerid edukalt toimimast ka vanematena.