Vägi tähendab võimet tegutseda, esile kutsuda märkimisväärseid muutusi ja maksma panna oma tahe (nii iseenda kui kõige meid ümbritseva jaoks), seda nii heas kui halvas mõttes. Me võime enda väe omaks võtta, sellesse siseneda, seda vältida, seda kaudselt kasutada, seda ära kasutada, alakasutada, sellest keelduda, selle lummusesse langeda, selle loovutada, sellest kinni hoida, selle taha varjuda, seda varjul hoida, ennast selle abil määratleda jne; kuid ükskõik mida me sellega ka ei teeks või sellele omalt poolt ka juurde ei annaks, see lihtsalt peegeldab meie endi prioriteete, olgu need teiste poolt sisendatud või mitte, kirjutab Robert Augustus Masters oma raamatus "Mina olen mees".
Kui meid ümbritsevad asjaolud on meid põlvili surunud või jalust niitnud, võib väe juurdevool meile anda teise hingamise. See võib meid avardada viisil, mis parandab nii meie kui meid ümbritsevate inimeste elu; see võib meid ka üles puhuda, kergitades meie enesekesksust ja isekust. Miski muu ei pruugi nii selgelt näidata meie tõelist olemust kui see, kuidas oma väge kasutame.Paljude meeste jaoks tähendab vägi midagi kõva; midagi, mida tavaliselt sümboliseerib punnis biitseps; midagi, millega kaasneb lubadus üle saada mis tahes takistustest, mis meie teele ette võivad sattuda (see on ka “Kaklusklubi” keskne mõte).
