Kust seksiga seotud piinlikkustunne üldse tuleb? Millal me hakkame häbenema oma keha ja suguelundeid? Muidugi, see juhtub taas lapsepõlves, kui lastele on suguelundi näppimise või arsti mängimise pärast valjult peale käratatud ja nendega riieldud. Sellistel lastel on suur oht kasvada inimesteks, kes häbenevad oma seksuaalsust, sest neil on keelatud oma kehaga kontaktis olla. Laps õpib sellest, et suguelund on midagi häbiväärset, hiljem, et seks on midagi häbiväärset, ja ta peab selle probleemiga täiskasvanueas maadlema, kirjutab Tiit Trofimov oma raamatus "Lõpp on algus".
Kui ma muutusin seksuaalselt vabamaks, muutusin ka oma igapäevaste soovide väljaütlemises ja nende eest seismises palju julgemaks. (Olles elus üht-teist näinud, võin öelda, et see asi toimib ka teistpidi – julged olla inimesena sina ise, julged vaba olla ka voodis.)Enese väljendamise julgus tuleb kasuks igas elusituatsioonis, ütleme näiteks joogatunnis. Julgustan pidevalt tunnis osalejaid hääle kaudu endast pingeid välja laskma, aga peaaegu üheski tunnis ei tule kõik sellega kaasa.
