Mida me mõistame reaalsuse all? Ehk olete tähele pannud üht huvitavat ilmingut – just oli midagi ja siis ei ole enam. Jäi ainult mälestus. Äkki see oli meelepete? Kas oli? Või kas on meelepete see, mida praegu näen ja tunnen?
Mulle isiklikult hakkab tunduma, et reaalsus on hetkeseis ning vilgub sisse ja välja – oli – on – oli. Ja et mineviku reaalsust saab kombata vaid mälestustes. Mäletan oma sünnikodu keset metsi ja rabasid kõikide loomade ja inimestega. See oli tolleaegne reaalsus. Seda reaalsust enam ei eksisteeri. Seal on ainult mets, pole ühtegi inimest ega kodulooma. Näete, reaalsus võtab kogu aeg erinevaid vorme ja on pidevas muutumises. Inimesena me püüame hoida paigal reaalsust kui sellist, sest kui reaalsus muutub, siis peavad muutuma ka kõik selle sees.
Kuna inimesed on reaalsuse sees olev osa, siis on nad sunnitud selle muutumisega kaasa minema. Aga nad saavad kaasa minna ainult ühel tingimusel. Tingimuseks on sinu keha kooskõla uue reaalsuse sagedusega. Mis juhtub nendega, kelle keha sagedus ei vasta reaalsuse sagedusele? Midagi ei juhtu – keegi ei lähe kaotsi. Nad on niikaua vanas reaalsuses, kuni saavad oma sageduse tõsta uue reaalsuse tasemele.
Just praegu siseneb osa inimkonnast uude reaalsusesse. Praegu sündivad lapsed on juba uue reaalsuse ehk sageduse jaoks valmis.
Viha, sallimatus, alaväärsus jms on madala sagedusega
Et paremini asja olemust mõista, on vaja teada, et inimese keha ümber on erineva sagedusega väljad – alates eeterkehast ja lõpetades kolmeteistkümnenda, väga kõrge sagedusega auraväljaga. Me ei näe neid välju tavanägemisega, need on nähtavad selgeltnägemisega. Need väljad on üksteise sees, vibreerivad erinevalt ja üks väli ei sega teist.
Kui te sellest aru saate, siis mõistate ka, et täpselt nii on ka meie Maaga, mille ümber eksisteerivad erineva reaalsusega ehk sagedusega väljad. Inimkond on praegu põhiliselt kolmandas väljas ehk kolmandas dimensioonis. Kolmanda dimensiooni juurde kuuluvad madalad sagedused ja kui me neid ringi ei tee, kõrgemale sagedusele ei saa.
Uues sageduses ei ole enam võimalik valetada ega pistist anda, nagu on omane kolmandale sagedusele. Kui te jälgite ennast ja oma tundeid ning avastate enda seest terve arsenali madalaid sagedusi, ei peaks te ennast selle pärast karmilt kohtlema, vaid need tunded ümber tegema.
Kolmanda dimensiooni madalad sagedused on viha, sallimatus, alaväärsus, väärtusetus, hukkamõistmine jne. Nendel tunnetel on aeglane pikk laine, mis mõjub kehale ebameeldivalt ja tervisele kahjulikult. Olen kuulnud sellist lauset: „Ennem suren, aga andeks ei anna, maksan kätte“. Kellele sa kätte maksad? Tegelikult maksad kätte iseendale.
Allikas: kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Mai-Agate Väljataga raamat „Uue ajastu algus“.
