Tere, iseseisev elu! Häid nõuandeid noortele oma elu alguseks | Mida teha, kui kuuled kriitikat?

Iga noor, kes ootusärevalt tulevikku vaatab, murrab pead selle üle, milline saab olema see iseseisev elu ning kuidas seal tegelikult ka hakkama tuleb saada. Millised väljakutsed ja valikud mind ees ootavad? Raamatus “Tere, iseseisev elu!” on käsitletud psühholoogilisi ja enesearenguga seotud teemasid, mis võiksid noorele olla inspiratsiooniks ja toeks iseseisva elu alguses. Saad lugeda oma mina leidmisest, suhetest, armastusest, inimeseks kasvamisest, lahkusest, tänulikkusest ja tasakaalu hoidmise vajalikkusest, samuti teistega võrdlemisest, iseseisvumisest, lahtilaskmisest, enesehinnangu tõstmisest, kriitikast ning liiga kõrgete nõudmiste ja ootuste seadmisest iseendale. Oluline on ka liigse muretsemise teema ning juhised, kuidas ärevatel aegadel paremini hakkama saada.

Mida tunned, kui sind kritiseeritakse? Millised emotsioonid sul vallanduvad ja millised tunded tekivad? Hetkeks läheb silme ees mustaks, hingamine muutub ja me tahame kas peitu pugeda või asume hoopis rünnakule. Meie emotsioonid on jõulised ning mitmetahulised. Kogu meie keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii meie füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumises (Peaasi).

Võimalikud vallanduvad emotsioonid on viha, hirm jne.

❙ Emotsioonid on vajalikud ellujäämiseks.

❙ Suur osa emotsioonidest käivitub automaatselt ja me ei saa seda muuta.

❙ Me saame muuta ainult seda, kuidas reageerime ning käitume.

❙ Ürgsete emotsioonide kogemine ja nende järgi käitumine võib tekitada meile probleeme tänapäeva ühiskonnas.

❙ Me saame olla teadlikud oma emotsioonidest (teadvustamine).

❙ Me saame õppida, kuidas oma emotsioone endale teadvustada.

❙ Me saame õppida, kuidas oma käitumist juhtida ja kontrollida.

Emotsioonid panevad meid tundma ebamugavalt ja seejärel käituma erineval viisil. Näiteks …

❙ asud kaitsesse;

❙ asud rünnakule;

❙ tunned ennast süüdi;

❙ oled solvunud;

❙ oled vihane;

❙ muutud tuimaks, ei reageeri üldse;

❙ jääd vait jne.

Mis iganes tunne see on, kindel võib olla vaid selles, et see ei pane ennast tundma mugavalt. Miks see aga nii on?

Evolutsiooniliselt oleme õppinud ennast kaitsma igasuguse ohu ja rünnaku vastu. Ebamugavustunne tähendab, et midagi peab ette võtma, teisiti tegema. Näiteks kui meil on kivi kinga sees, on see ebamugav. Me ei hakka ju kivi süüdistama, et ta just meie kinga sees on, me ei püüa kivi kingas rünnata vms. Me kallame esimesel võimalusel kivi kingast välja.

Ohu puhul käivituvad kaitsemehhanismid automaatselt ja me ei saa seda muuta. Meie ürgne kaitseinstinkt käivitus selleks, et ellu jääda. Tänapäeval oleme teadlikumad iseendast ning saame mõjutada seda, mida me edasi teeme ehk kuidas käitume.

Tänapäeva ühiskonnas ajalooline instinkt meid kahjuks ei aita inimestega suhtlemisel ja ühiskonnas paremini hakkama saamisel. Igapäevases suhtluses üldjuhul ei taheta meid tappa, meie maad ära võtta ega meie järglasi ohustada. Sageli ei olegi need päris rünnakud, me vaid tajume neid rünnakutena. Tegelikult püütakse meile anda tagasisidet või infot selle kohta, mis võiks olla teisiti või kuidas teine osapool ennast tunneb ning meie tegevust tajub. Emotsioonid ja tunded takistavad meil kriitikast ja tagasisidest aru saada, õppida ja areneda. Kriitika kipub meid ajama tülli, rikkuma suhteid ning endale ja teistele haiget tegema.

Kriitika puhul on kõigepealt hea aru saada tegelikust põhjusest kriitika taga. Tuleb vahet teha, millal inimene tühjendab enda kogutud pingeid lihtsalt meie peal välja („seljakoti“ tühjendamisest allpool) või millal püüab anda olulist tagasisidet meie tegevuse kohta. Tuleb aru saada, millal ei peaks võtma negatiivset infotulva üldse isiklikult. Kriitika eest tuleb osata ennast kaitsta.

Näiteks klientidega tegelevad inimesed võivad saada sageli kellegi sõimu või pahameele osaliseks, kuigi personaalselt ei ole neil sellega midagi pistmist. Põhjuseks võib olla, et teenus/toode ei vasta inimese ootustele. Põhjuseks võib olla ka see, et selle inimese päev või elu on olnud täis ebameeldivaid kogemusi ja ta lihtsalt juhtus plahvatama teie peale. See ei ole kuidagi õiglane, aga kahjuks nii lihtsalt on.

Nagu ülal mainitud, siis evolutsiooniliselt välja kujunenud automaatsed kaitsemehhanismid meid üldjuhul ei aita, pigem vastupidi – need võivad tekitada probleeme juurde. Sageli takistavad need meil arenemast ja paremaks kasvamast.

Autor: Anu Prandi, koolitaja

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud raamatust “Tere, iseseisev elu!”

See raamat on mõeldud kõikidele noortele, keda ootab ees iseseisev oma elu. Lõpetad siis gümnaasiumi, kutsekooli, ülikooli või jõuad niisama täiskasvanuikka. Iga noor, kes ootusärevalt tulevikku vaatab, murrab pead selle üle, milline saab olema see iseseisev elu ning kuidas seal tegelikult ka hakkama tuleb saada. Millised väljakutsed ja valikud mind ees ootavad?

Raamatus on käsitletud psühholoogilisi ja enesearenguga seotud teemasid, mis võiksid noorele olla inspirat- siooniks ja toeks iseseisva elu alguses. Saad lugeda oma mina leidmisest, suhetest, armastusest, inimeseks kasvamisest, lahkusest, tänulikkusest ja tasakaalu hoidmise vajalikkusest, samuti teistega võrdlemisest, iseseisvumisest, lahtilaskmisest, enesehinnangu tõstmisest, kriitikast ning liiga kõrgete nõudmiste ja ootuste seadmisest iseendale. Oluline on ka liigse muretsemise teema ning juhised, kuidas ärevatel aegadel paremini hakkama saada.

Oma teadmisi jagavad mitmesuguste elualade spetsialistid, kes oma praktika kaudu teavad, millised väljakutsed ja küsimused noori ees ootavad.

Oleme rõõmsad, kui siit raamatust leitud juhiste põhjal on noored valmis ellu astuma julgemalt, kui neil on vähem hirme ning rohkem usaldust elu ja enda vastu.

– Tiina Ristimets

Ees ootavad
homsed päevad
mitte eilsed

Lauri Räpp
luulekogust “Lihtsate asjade tähtsus”

Seotud