Terapeut selgitab: miks me iseendale valetame?

Õpetame mitte usaldama sisetunnetTihti juhtub peredes olukordi, mil laps, nähes kurba või ärritunud ema-isa, küsib: “Kas midagi on halvasti?” Ja vanem vastab: “Kõik on hästi.” Sel viisil edastab vanem oma lapsele sõnumi: ära usalda oma sisetunnet. Või kui laps on mingil põhjusel endast väljas, käratab vanem talle: “Ära jonni! Mine oma tuppa!” või “Ära tee draamat. Kõik on ju hästi! Sa oled suur laps!”, selle asemel, et lapse jaoks olemas olla, teda kuulata ning mõista ja juhtida armastavalt selle tundega toime tulema. Või kui vanemate teed on lahku läinud ja üks vanem kaob lapse elust ära kas lühikeseks või pikemaks ajaks, siis lihtsalt vaikitakse sellest, käitutakse nagu midagi poleks juhtunud või mõeldakse mingi vale välja.Me kohtleme lapsi, nagu nad oleksid rumalad, kel puuduvad silmad, kõrvad ja mõistus. Lapsed on tegelikult väga terased.