Ava külgmenüü

Terapeut Kaia-Kaire Hunt: surm on igapäevane tegelikkus, lein tabab meid 44 korda päevas. Miks me seda alles praegu märkame?

Vaatasin veidi statistikat, nii huvi pärast. Kõik inimesed, kes tunnevad nüüd täna järsku südantlõhestavat muret inimeste ja nende tervise pärast, ma tahaks ütelda, et äkki olete juba natuke hiljaks jäänud. Numbrid on tervishoiusektoris ikka "koledad", eriti mis puudutab haigestunuid, invaliidistunuid ja surnuid. Numbrid on seda koledamad, mida rohkem elatakse illusioonis. Nagu Gautama Buda kunagi oma noorpõlve kuningriigis, kus polnud ei haiguseid, vanadust ega surma. Tõsiasi on see, et kõik kannatused on meie ümber koguaeg. On olnud, on praegu, on tulevikus, kirjutab terapeut Kaia-Kaire Hunt oma Facebooki lehel.

Ikka surevadTundub, et paljude jaoks on üllatus, et meie haiglad ja intensiivid on pidevalt inimesi täis, et pidevalt surevad nii beebid, lapsed, teismelised, noored, keskeas kui vanad inimesed. Et arstide, õdede, hooldajate, sotsiaaltöötajate töö ongi keeruline, ja seda igapäevaselt, mitte vaid kriisiolukordades.Käin ise drive-inis teste võtmas. Kas see töö on lihtne? Oleneb, millega võrrelda. Tuleb jah olla 6 tundi kaitseriietes, ja tuleb panna villased sokid jalga, et pool päeva õues olles varbad ei külmetaks, ja pissil käimine on kostüümi äravõtmise reeglite tõttu tüütu, aga ei midagi kontimurdvat. Respiraatori või maski läbi hingamisega harjub ära 10 minutiga ja desinfitseerimisvahenditest krõbedaks läinud käenahk taastub kodus sooja seesamiõliga õlitades väga kiiresti. Ei midagi ülejõukäivat.Mis on päriselt raskeMinu arust ühe avatud rindkerega südameopil opiõde olla olla on 100 korda keerulisem, sest vaat seal tõesti oled täiesti “kinni” pikki tunde.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.