Telegrami intervjuu David Icke’iga, I osa

Äsja 61. sünnipäeva tähistanud David Icke sai Inglismaal kuulsaks professionaalse jalgpallurina, kes pärast spordikarjääri lõppu töötas televisioonis ning oli põgusalt tegev ka poliitikamaastikul. Ühel hekel taipas mees aga, et tema missioon seisneb milleski muus ning nii on ta alates 90ndate algusest maailma võimueliidi tegemisi uurinud ning sellest 19 raamatut kirjutanud.

Üks tema tuntumaid teoseid on kahtlemata “Matrixi lapsed” (“Children of Matrix”, 2001), mis on Eestiski läbi müüdud. Kui veel 10 aastat tagasi käis tema loenguid kuulamas vaid käputäis fanaatikuid, siis 2012. aasta oktoobris Londonis Wembley’ staadionil toimunud üritusele kogunes teda kuulama juba 5000 inimest. Ta on käinud esinemas ja loenguid andmas kõikjal üle maailma ning tema raamatuid on tõlgitud ligi 20 keelde. Selle aasta lõpul on oodata ka uut ulmelist raamatut, mis kannab peakirja “The Perception Deception” (“Tajude petmine”).

David, kes on sinu allikad, kust sa oma informatsiooni saad ja kuidas seda töötled?

Pole küsimustki, et mingisugune jõud juhib mind läbi selle infolabürindi. Ma ei väida ühegi asja kohta vaid ühe või kahe infokillu põhjal, et see ja too on toimumas. Ma vaatan suuremat pilti, sobitan omavahel kokku informatsioonimustri, mis pärineb paljudest erinevatest allikatest, ja see annabki informatsioonile kaalu. Seega ei saa kunagi vaadata ainult ühte infokildu, vaid selle peab sobitama suuremasse pilti.

Mis puutub minu 90ndatel kirjutatud raamatutesse, milles seisnev info välja naerdi, siis tänaseks on palju seal seisnut teoks saanud. Ja see on sürreaalne isegi mu enda jaoks – pean mõnikord iseennast näpistama. Ometigi ei ole tegu raketiteadusega. Kui sa suudad aru saada plaanist, mis inimkonna jaoks on valmis tehtud ja mitte ükski jõud ei sega vahele, et seda takistada, siis on üsna lihtne suures plaanis ja mõnikord ka detailides tulevikku ennustada.

Seetõttu ongi palju asjad, mida kunagi ennustasin, nüüd televisioonis. Aga kogu minu tegevuse mõte ongi ju see, et toimuks vahelesegamine ja õnneks on tänaseks sama meelt ka tuhanded teised inimesed. Ja kõik selle pärast, et nähakse, et minu ja teiste kunagiste üksikute huntide jutul on tõetera sees.

Seega ma usun, et eliidi plaanidesse sekkumise hetk hakkab üsna lähedale jõudma. Muidugi aitavad kaasa ka kõik lavastatud sündmused, mida tänu internetile kõik lahata saavad. Eliidi plaan inimesi kontrollida saavutatakse meie tajudega manipuleerimise abil. Kui sa saad inimestele selgeks teha, et Osama bin Laden kusagil Afganistani koopas orkestreeris 9/11 sündmused, siis saad ka õigustada invasiooni Afganistani, kus see koobas asub.

Oma tajude avardamine on midagi sellist, mida igaüks teha saab. Selle jaoks on vaja filtreid, mis on meis igaühes olemas ja need aitavad välja sõeluda, mis on tõde ja mis on vale. Aga kui kasutad ainult neid viite meelt, nagu on õpetatud koolis ja telekas, siis sa ei saa oma sisemisi filtreid korralikult kasutada. Ei ole olemas eraldi peavoolumeediat, peavooluteadust, peavoolumeditsiini jne. See ongi kokku üks suur peavool ehk globaalne vandenõu, mille eesmärgiks on inimkonda orjuses hoida.

Muidugi on olemas ka peavoolu alternatiivne liikumine, mis peab end alternatiivseks, aga tegelikult ei ole. Paljud vandenõude uurijad otsivad oma teooriatele tõestust peavooluteaduse kaudu. Ehk siis nad saavad aru, et midagi on valesti, aga otsivad tõestust selle sama peavoolu kaudu, mis on vandenõu taga. Näiteks arvavad mõned inimesed, et nad on alternatiivsed, kuna nad võitlevad keskkonna reostamise vastu, kuigi nad suruvad tihti enda teadmata teistele peale valet, et globaalne soojenemine on inimese tekitatud.

Aga kui sa vaatad päris alternatiivseid inimesi, siis nende mõistused on avatud kõikidele võimalustele. Nad võtavad kõiki variante arvesse ja ei heida midagi kõrvale lihtsalt seetõttu, et see tundub võimatu. Sest tihti osutub see võimatuna tunduv asi lõpuks punkte ühendama hakates kõige loogilisemaks. Tõelise alternatiivsuse võtab kokku kunagi Sokratese poolt öeldu, mille mõte oli umbes selline: “Tarkus on teadmine, kui vähe me teame”.

Tuleb lasta informatsioonil endal teejuhiks olla, mitte kindlaks määratud tõekspidamistel, sest alles siis avaneb tõeline maailm ja reaalsus.

Sinu teooriad on üsna radikaalsed ja ehk paljudele inimestele esimese hooga vastuvõetamatud. Milline on sinu nägemus maailma nn suurest pildist ehk siis – kuidas sai meie maailm alguse ja kui see kõik on illusioon ja hologramm, siis kuidas see loodi, kelle poolt ja miks?

Lõppude lõpuks oleme me kõik üks ja sama teadvus, aga me ei ole kõik samal teadlikkuse tasemel. Näiteks ütlevad inimesed, et see maailm on tahke (koputab samal ajal lauda – toim.). Nii see tundub ja nii me seda kogeme. Aga kui sukelduda kvantfüüsika sügavustesse, kaugemale nähtavast tahkest maailmast, saame aru, et see ei saa olla tahke, kui arvestada kõike, mida me juba teame. Kui vaadata aatomeid, mis on peavoolumeedia sõnul füüsilise maailma ehitusblokid, siis need on tühjad, nad ei ole tahked. Nad on nukleonid, mille ümber tiirlevad elektronid. Isegi kui nende sisse vaadata, siis on nad ikka seest tühjad. Seega ei saa see laud siin olla tahke. See on illusioon, aga dekodeeritud illusioon. Seda peame me reaalsusest aru saama, et mõista meie võltsmaailma.

Võtame näiteks traadita interneti. Me kõik teame, et ta siin on, aga me ei näe teda. Kuid arvutit internetivõrku ühendades on ta järsku olemas ja ekraanil näeme globaalset ühist reaalsust, mille arvuti dekodeerib ekraanile. Ja meie oleme bioloogilised arvutid, ehk siis väga edasiarenenud arvutid, mis dekodeerivad seda reaalsust, kus me elame.

Inimesed arvavad, et nad vaatavad kosmosesse ja näevad kõike, aga me ju ei näe. Tegelikult kosmost isegi ei eksisteeri, nagu ei ole olemas ka aega. Inimesed näevad väga kitsast riba elektromagneetilisest spektrumist, mida kutsutakse nähtavaks valguseks, ja kõike sellest väljaspool olevat me ei näe.

Vaatame siis – me istume siin ja ütleme, et näeme kõike, kuigi tegelikult näeme vähem kui 1% olemasolevast. Selle põhjal otsustavad inimesed mis eksisteerib ja mis ei eksisteeri või mis on võimalik ja mis ei ole võimalik. Kuid inimesed on ju põhimõtteliselt pimedad! Me ei näe peaaegu midagi. Ometigi naerdakse välja teiste olendite eksisteerimine kosmoses: “Jajaa, sa räägid nendest tillukestest rohelistest meestest… sa oled hull! Mina tean kõike! Ja sina oma roheliste mehikestega oled hull!” Hinga sügavalt sisse, tsipakene alandlikkust ja Sokratest ning siis mõtle uuesti.

Kui vaadata Matrixi filme ja seda, kuidas inimesed elavad maailmas, mis ei ole tõeline, siis täpselt nii ongi. On räägitud, et see maailm, mida surmast tagasi tulnud inimesed on kogenud, ehk siis maailm ilma kurjuse ja konfliktita, kus kõik on hea ja värvid on kordi kirkamad kui meil siin, ongi tegelik reaalsus, kuhu on sisse häkitud ja mille väärastunud versioonis me nüüd elame. See maailm elab hirmust, surmast ja kõigist teistest madala vibratsiooniga emotsioonidest, mis on tegelikult kõik seotud hirmuga. Need, kes meid valitsevad, toituvadki sellest.

Ja neist jõududest, kes opereerivad selles nn surmamaailmas, räägivad ju kõik vanad pärimused! Nende põhiline olemus on energia, aga nad võivad võtta ka meile nähtava vormi või siis inimese üle võtta, seestada.

Kristluses kutsutakse neid olendeid deemoniteks, islamis džinnideks ja räägitakse, et nad on tehtud suitsuvabast tulest. Gnostikud, eriti need kes elasid Egiptuses ja olid vastutavad Aleksandria kuulsa raamatukogu eest, nemad teadsid sellest. 1945. aastal leiti Egiptusest klaaspurk, mille sees olid gnostikute tsenseerimata (mitte nagu Piibel) kirjutised, mis rääkisid arhontidest, kes on sarnased islami džinnidele.

Lõuna-Ameerika šamaanid räägivad lendajatest, suulud räägivad olenditest nimega tšitaurid (chitauri) ja need erinevad nimed kirjeldavad tegelikult sama asja. Ja mida need gnostikute kirjutised ütlesid: arhondid manipuleerivad seda maailma läbi fantaasia, nagu seda seal nimetati, ehk siis virtuaalreaalsuse. Et nad on parasiidid, kellel puudub loovus, aga nad on osavad manipuleerijad ja nii kasutavad nad oma vajaduste rahuldamiseks ära teiste loovust.

Ürikud räägivad ka segunemisest nende vereliinidega ehk siis hübriidrassist, ehk siis osalistest arhontidest. Need arhontide ja inimeste hübriidvereliinid said iidses maailmas tuntuks kui kunglikud ja aristokraatlikud ehk jumalate vereliinid, millest on juba mitmed kirjanikud ja uurijad kirjutanud.

Neist said kuningasood, näiteks Egiptuses, ja mõned neist on siiani valitsemas, nagu näiteks Briti kuninglik perekond, aga kuna mingil hetkel tekkis inimestel kuningate ja varjamatu diktaatorluse suhtes vastumeelsus, läksid need vereliinid n-ö põranda alla ja esinevad nüüd peaministrite, presidentide ja pankuritena. Nemad on lükanud maailma selles suunas, mis sobiks arhontidele, ja mis jääb meie reaalsusest väljaspoole. Ehk siis nemad opereerivad meie reaalsuses nende jõudude nimel.

See toimub umbes sama moodi nagu laboris – kui teadlane peab tegelema eriti ohtlike ainetega, pannakse need klaaskasti, mille sees saab opereerida kinnaste abil. Need poliitikud, pankurid, kuninglikud perekonnad ongi tumedatele jõududele nendeks kinnasteks, mis siis meie maailma, ehk siis selle klaaskasti sees oleva, kallal toimetavad. Kui vaatad, millega need vereliinid tegelevad ja vaata kasvõi ainult 20. sajandi esimest poolt, siis issand jumal, nad koguaeg mängivad meid üksteise vastu, et tekitada kannatusi, stressi ja hirmu.

Jätkub…

Kuula David Icke intervjuud Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” sel pühapäeval, 19. mail kell 14-16.

Küsimused koostasid Ingrid Peek ja Hando Tõnumaa

Tõlkis ja toimetas Mariann Joonas

Foto: Telegram

Allikas: www.telegram.ee