Teadveloleku õpetaja: kui oleme stressis, ei ole me võimelised looma head ühendust oma lastega

Teadvelolek ehk mindfulness on teema, mis sirutub üha võimsamalt üle kogu maailma. Sel nädalavahetusel tuleb Eestisse oma teadmisi ja kogemusi jagama Suurbritanniast pärit teadveloleku uuringute ja praktika keskuse koolitaja Eluned Gold, kes allolevas intervjuus valgustab meid sellest, kuidas on teadvelolek abiks meie pere- ja lähisuhetes.

Mis tõi teid mindfulnessi ehk teadveloleku teadusliku uurimise juurde?

Bangori Ülikoolis hakati mindfulnessiga tegelema prof. Mark Williamsi eestvedamisel, aastal 1998. Oli suur huvi leida ravi- ja sekkumisviise, mis aitaksid toime tulla depressiooni tagasilangemise kõrge tasemega. Nii hakkas ta USAs väljatöötatud teadvelolekul põhinevat stressi vähendamise meetodit (MBSR, mindfulness based stress reduction), kombineerima kognitiivse teraapiaga ning sellest tekkis teadvelolekul põhinev kognitiivne teraapia (MBCT, mindfulness based cognitive therapy). Suurbritannias on mindfulnessi teema kõige rohkem arenenud just vaimse tervise vallas. Bangori Ülikool võttis osa esimestest MBCT uuringutest ning sealt alates on mindfulnessi erinevad rakendusviisid järjest laienenud.

Mis on olnud Sinu suurimad võidud ja taipamised – nii Sinu, kui teadveloleku õpetaja, kui ka teadlase jaoks?

See, et mindfulness on efektiivne. Iga kord kui õpetan teadvelolekut, näitab see mulle, et teadvelolek võimaldab meil luua positiivseid muutusi ning et see toetab heaolu.

Oled väga pikka aega töötanud lapsevanematega. Mis on kõige tähtsam aspekt, mida mindfulness toob pereellu?

Üks kõige südamlikumaid asju lapsevanematele mindfulnessi õpetamise juures on aidata neil mõista, et kui me oleme stressis, ei ole me tegelikult võimelised looma head ühendust oma lastega. Nii et see, kui leiame viise, kuidas stressi ära tunda ja leevendada, suurendab meie läheduse ja ühenduse loomise võimet.

Millised takistused võivad tekkida perekonnas teadveloleku ehk mindfulnessi praktiseerimisel? Näiteks, kui on vastuseis ühe partneri või juba teismeikka jõudnud laste poolt?

Koht kust alustada, oled sina ise. Kui me tahame mõjutada inimesi enda ümber, peame kõigepealt vaatama enda sisse ja välja arendama iseenda teadveloleku praktika. Kui mul palutakse õpetada teadvelolekut lastele, küsin ma, “missugune on su enda praktika?”. Ideaalis me saame lapsed nö järje peale juba varases eas, enne kui neist saavad mässulised teismelised. Ometigi, see ei ole alati võimalik ja on olemas lähenemisviise, mis kõnetavad ka teismelisi. Ja mida laialdasemalt teadveloleku kasutamine levinud on, seda aktsepteeritavamaks see muutub.

Põhimõtteliselt, ei ole võimalik kedagi teadlikuks “teha” – me saame püüda mõjutada läbi iseenda valmisoleku olla avatud.

Teadvelolek on eluaegne pühendumine, nii et ole kannatlik.

Miks on Suurbritannia mindfulnessi teaduslikus uurimises ja rakendamises nii julgelt esirinnas?

Tervishoiusüsteem pakub mindfulnessi praktikaid isegi ametliku ravi- ja sekkumisviisina. Oleme tõesti õnnega koos, et oleme paljude mindfulnessi alal teedrajavate tööde nö. eesliinil. Teaduslik uurimistöö on olnud suure tähtsusega, sest tõendid on veenvad. Meil on ka vedanud, et teadveloleku praktikal on mitmeid mõjuisikuid olulistel kohtadel. Mindfulnessi vastu on suur huvi parlamendis ja ka selle toomiseks poliitikasse.

Kas mindfulnessi kasutamisel on mingeid vastunäidustusi?

Jah, ikka. Midagi ei tööta kõigi jaoks. Teadvelolek võib olla suurt väljakutset esitav praktika, kuna see julgustab meid pöörduma raskuste poole. Meie elus võib olla perioode, mil see ei ole abiks, nt. hiljutise kaotuse või trauma puhul. Meelel ja kehal on omad viisid nende elusündmuste tervendamiseks ja integreerimiseks ning mõnikord on parim lubada sellel protsessil lihtsalt omasoodu kulgeda. Ja ka kui inimesel on väga intensiivsed vaimse tervise probleemid, ei pruugi tal olla võimekust teadvelolekuks.

Mis on olnud suurimaks teadvelolekuga seotud avastuseks sinu enda elus või suhetes?

Minu jaoks on teadvelolek saanud sõbraks, kes saadab mind kogu mu ülejäänud elu. On raske välja tuua ühte taipamist või avastust. Võib-olla heatahtlikkus – mis on teadveloleku juurde kuuluv omadus, on kõige suurema transformatsioonijõuga aspekt, mida praktiseerida. Kuid seda ei saa lahutada teadveloleku teistest aspektidest. Kõik areneb koos.

Palun jaga mõnda nippi mindfulnessiga alustamiseks, mis võiks anda kiire eduelamuse ning inspireerida jätkama.

Tõsi on see, et üks raskemaid asju mindfulnessi juures on sellega alustamine ja teadveloleku praktika järjepidevus. Kuid – julgustav on, et saame alati uuesti alustada. Teadlik tähelepanu on inimesele omane võimekus. See muutub seda kergemaks, mida rohkem me praktiseerime, kuid võimekus kui selline ei kao kuhugi. Saame tuua teadlikkuse oma elu igasse valdkonda. Tavaliselt on abistav keskenduda hingamisest tekkivatele kehalistele aistingutele. Sest niikaua, kuni me elame, me ka hingame!

Palun jaga meiega mõnda Sinu isikliku praktika tahku või kogemust.

Ma väga naudin teadlikku kõndimist looduses. Elan mere ääres ja seal on alati midagi ilusat, millele tähelepanu pöörata. Kui Wales’i ilm lubab, lähen randa ja istun, mediteerides koos mere häälte ja lõhnadega.

Mida plaanid meiega jagada oma Tallinna töötoas, 19. novembril?

Olen väga põnevil, et saan Tallinna külastada, kus ma varem pole käinud. Teeme töötoas erinevaid teadveloleku praktikaid ja õpime tundma erinevaid mindfulnessiga seotud psühholoogia teooriad.

Põhiline fookus saab olema sellel, kuidas teadvelolek saab aidata meid kui lapsevanemaid ning suhetes laiemalt. Teeme harjutusi, mis on ühtaegu, ma loodan, nii transformatiivsed kui ka toredad.

Eluned Goldiga ajas juttu Malle Rajangu

*

Sel pühapäeval, 19. novembril kell 13-17 on harukordne võimalus osaleda Vaikuseminutite kogemuskonverentsi külalisesineja Eluned Gold’i pikemas töötoas! Piletid piiratud koguses on saadaval SIIN.

Selles 4 tundi kestvas töötoas on fookuses suhted perekonnas, mis võivad olla üheks kõige järjepidevamaks väljakutseks terve meie elu vältel. Võime ainult imestada kui palju ärritust ja valu, aga ka rõõmu ja rahulolu võivad meie ellu tuua suhted oma lähedastega.

Suhted on need, mis toovad esile meie mõttemustrid, emotsioonid ja käitumismallid. Teadveloleku tehnikad võimaldavad teadvustada oma harjumuspäraseid mustreid ja kui me juba teadvustame neid, saame me õppida ennast ja teisi kohtlema suurema lahkuse ja kannatlikkusega.

See töötuba uurib teadveloleku ja suhete nii teoreetilist kui praktilist plaani. Päeva jooksul praktiseeritakse teadveloleku tehnikaid ja uurime mõnda teoreetilist kontseptsiooni, mis aitab mõista, kuidas need tehnikad võivad olla abiks nii üksikisikutena kui olla toeks meie kõige olulisemates suhetes.

Piletid ja lisainfo: Konverents.vaikuseminutid.ee

Vaata lisa Facebookist

Seotud