Värskest Kanadas tehtud uuringust saame kinnitust meie metsarahva iidsele tarkusele, et inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele mõjub puude ligiduses elamine väga positiivselt ja tervistavalt! Kümme lisapuud elukeskkonnas parandab Chicago ülikooli teadlaste sõnul inimese tervisetaju sama hästi nagu suurenenud sissetulek ja kolimine jõukamasse naabruskonda või noorenemine.
uuring kasutab Toronto linna tohutule andmebaasile, mis sisaldab mitmekülgset infot avalikes kohtades kasvavate puude kohta. Linna puude hulk küündib 530 000-ni ning need kõik on liigitatud asukoha, liigi ja puu läbimõõdu järgi. Sellele lisaks kasutasid teadlased ka satelliitvaatluse andmeid mitteavaliku haljastuse (näiteks elanike hoovis kasvavate puude) kohta.
Samuti olid teadlaste käsutuses enam kui 30 000 Toronto elaniku tervisekaardid, milles polnud kirjeldatud üksnes inimeste terviselugu, vaid ka südameprobleemide, vähi ja suhkurtõve esinemise sagedus, vaimse tervise probleemid ja palju rohkemgi.
“Leidsime inimeste sissetuleku, vanuse ja hariduse uurimisega, et tänaval kasvavatel puudel on märkimisväärne iseseisev mõju inimese tervisele,” ütles uuringu kaasautor ja Chicago ülikooli psühholoog Marc Berman. “Paistis, et avalikes kohtades kasvavate puude mõju oli tugevaim. See ei tähenda, nagu teistel puudel mingit mõju ei oleks, aga meie tulemuste kohaselt on tugevaima mõjuga just tänava ääres kasvavad puud.”
Tänu uuringu suurele mahule suutsid teadlased võrrelda ümbruskonnas kasvavate puude kasulikku mõju teiste üldtuntud demograafiliste teguritega, mis on seotud tervise kvaliteediga, sealhulgas vanuse ja jõukusega. Selle käigus leidsid nad, et “kümme lisapuud elukoha läheduses parandab inimese tervisetaju keskmiselt samal määral kui isikliku iga-aastase sissetuleku kasv 10 000 dollari võrra või kolimine naabruskonda, kus keskmine sissetulek on 10 000 dollari võrra suurem, või 7 aastat noorenemine.” (Berman täheldab, et inimese enda tervisetaju on mõistagi subjektiivne, aga lisab siiski, et “need tulemused on tugevas korrelatsioonis objektiivsete tervisenäitajatega,” mida uuringus käsitleti.)
Tulemused ei piirdunud ainult inimese tervisetajuga. Südame- ja ainevahetusprobleemide puhul (see kategooria ei sisalda vaid südamehaiguseid, vaid ka insulte, suhkurtõve, ülekaalulisust ja muud) avastas uuring sarnaselt, et 11 lisapuud linnakvartali kohta oli “võrreldav iga-aastase isikliku sissetuleku 20 000-dollarilise kasvuga või kolimisega naabruskonda, kus keskmine sissetulek on 20 000 dollari võrra suurem, või 14 aasta võrra noorenemisega.”
Need tulemused on uuringu mahukuse tõttu küllaltki tähendusrikkad, aga kuna tulemused on teadlaste kõnepruuki kasutades ühtlasi ka “korrelatiivsed”, ei saa need lõplikult kindlaks määrata täpset toimemehhanismi, mille abil puud pealtnäha inimeste tervist parandavad. Siiski on selgitusena välja pakkuda mõned ilmsed võimalused, sealhulgas üks teooria, mis näib vähemalt osaliselt uuringu tulemusi selgitavat. Selle teooria kohaselt on puud võimelised parandama linnaõhu kvaliteeti, sest need imavad õhust lehtedesse osooni, tahkeid osakesi ja kõikvõimalike saasteaineid, kaitstes nõnda inimesi osaliselt paljude kahjulike mõjude eest.
Kuid see pole ainuvõimalik selgitus. Bermani sõnul kuuluvad teiste selgituste hulka ka stressi vähenemine, mis tuleneb roheluse keskel viibimisest (vaimne mõju, mis väljendub füüsilise tervise paranemisena), või võimalus, et puude läheduses viibimine suurendab mingil moel inimese kalduvust trenni teha. Berman annab mõista, et vaid õhukvaliteedi paranemine ei pruugi selgitada, miks tajuvad inimesed puude lähedal elades subjektiivselt oma tervislikku seisundit paremini, mis viitab võimaliku psühholoogilise teguri olemasolule.
“Inimesed on sisuliselt unarusse jätnud ümbritseva keskkonna võimalikud psühholoogilised kasutegurid,” ütles Berman. “Ja minu arvates on kõnealune küsimus tänu sellistele uuringutele taas tähelepanu leidmas.” Teadustööle on iseäranis kasulik olnud satelliittehnika, mille abil saab täpselt kindlaks määrata mis tahes elamurajoonis leiduvate haljasalade pindala, nagu ka võime ühendada seda liiki andmed suurte terviseandmebaasidega.
Tähtis on ära märkida, et kuigi uuring viidi läbi Toronto linna andmete põhjal – ning Toronto kui Kanadas asuva linna elanikel on universaalne tervishoid – ei ole see tingimata probleem, sest ka Torontos valitseb seoses tervisega ebavõrdsus. “Madalama sissetuleku ja haridusega kanadalased külastavad arsti väiksema sagedusega kui need, kelle sissetulek on keskmine või kõrge ning kelle haridus on parem, seda sõltumata universaalsest tervishoiust,” märgib uuring.
Üks huvitav leid – mille kohaselt näib tänava ääres kasvavatel puudel olevat inimestele kasulikum mõju kui hoovis või eramaal kasvavatel puudel – on seletatav sellega, et need puud on “paremini ligipääsetavad kõigile selles piirkonnas elavatele inimestele,” nagu märgib teadustöö.
Teadlased on neid tulemusi juba julgelt kasutanud selleks, et teha ettekirjutusi poliitika muutmiseks – nende arvates tasuks linnas uute puude istutamise kulu end kuhjaga ära. “Igasse kvartalisse kümne puu lisamine tähendaks Torontos ligikaudu 4% suurust tänavapuude tiheduse kasvu, mis näib olevat logistiliselt igati teostatav,” mainib uuring.
“Väidaksin mis tahes omavalitsusele üpris suure kindlusega, et igas kvartalis tuleks puude hulka suurendada kümne võrra,” lausus Berman.
Allikas: www.washingtonpost.com
Tõlkis: Joonas Orav
Kas sina oled juba teinud PUUENDLI ehk pildi endast koos oma lemmikpuuga ja saatnud selle aadressil puuendel@hiiepaik.ee või märkinud instagramis ära sõnaga #puuendel ? Kui ei, siis tee seda kohe ja viime koos metsarahva maailmarekordile! Uuri lisa siit: http://hiiepaik.ee/puuendel/
