Ava külgmenüü

Tartu Ülikooli teadlane: linnud on hakanud aru saama, et midagi on muutumas

Sel aastal tuleb kevad teisiti, tiu-tiu, kirjutas Henrik Visnapuu pisut enam kui sajand tagasi. Kas Eestimaa tiivulised saavad selle vana värsikatkega tänavu nõustuda? Linnuökoloog Marko Mägi sõnul võib eriolukord linnalindude toidulauda mõjutada. Erakordselt vara saabunud rändlindude pesitsemist takistab aga külm ilm, vahendab Novaator.err.ee.

Kas on olemas selgeid märke selle kohta, et lindude elus on midagi teisiti kui tavaliselt?Kui vaadata tänavust linnukevadet, siis jah. Elu on natukene teistsugune olnud kui tavaliselt, kuna meil oli väga soe ja soodne talv ja paljud linnud otsustasid talvitumisaladelt meile naasta tavapärastest varem. Kui mõnel aastal on rändlinnud hakanud saabuma alates märtsi keskpaigast ja suurem mass jõuab kohale aprilli keskel või teises pooles, siis tänavu olid esimesed linnud siin juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Võib öelda, et nad olid kohal tavapärasest paar nädalat varem.Kas see tähendab, et ka pesitsemine on alanud harilikust ajast varem?Seda on keeruline öelda. Need linnud, kes meil niikuinii aasta läbi kohal olid, nemad hakkasid pesitsema samal ajal kui ikka. Rändelt saabujate puhul näitab aeg, kas nad hakkavad varem pesitsema või mitte. Paar nädalat tagasi oli väga soe ilm ja paljud linnud kindlasti juba mõtlesid pesitsemisega alustada.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.