Ava külgmenüü

Tänasel ussimaarjapäeval on töö tegemine ja metsa minek keelatud

Täna, 8. septembril on ussi urguminemise päev. Ussid, siud, küüd, maod või kuidas iganes neid maakeeli nimetatakse, poevad maasse talvituma ja kaotavad oma mürgi. Rahvakalendris tuntakse seda päeva ka ussi magamise päeva, ussimaarjapäeva ja väike maarjapäevana.

Mõistagi ei lähe ussid talvituma päevapealt ja seda märkasid meie esivanemadki. Arvati, et peale õiget päeva väljas olevad siud on kedagi salvanud ja maa ei võta neid pahateo pärast vastu. Külma käes roomamine pole kõigusoojase eluka jaoks just meelakkumine.Kartusest siugusid häirida ei minda ussipäeval metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.Nagu maarahva pühade puhul ikka, on ka ussipäeval eri paigus ise kombed. Tartu- ja Võromaal seondub päev mõnevõrra viljakoristuse lõpuga. Vastseliina kihelkonas ja Setomaal ka õitsilkäimise lõppemisega. Rõuge kihelkonnas on tapetud lambaid ning Vigalas äestatud kesapõldu, et hävitada ussipesi ehk kahjureid.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.