Täna on suur neljapäev: kehtib vaikusenõue ja ennustatakse tulevikku

Suur neljapäev – liikuv püha, kuulub suurde nädalasse

Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede, mille kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nimes peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.

Suurel neljapäeval ja suurel reedel nõiuti varem palju, nii et seda on peetud nõiduse jaoks väga sobivaks ja üldse nõidade päevaks – nimelt sobis see aeg kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud ühtpidi olulise kevadise pöördepunktiga ja teisalt saab alguse kristluse õpetusest paljude kurjade jõudude ja kuradi kohta, kes suurel nädalal hoolega tegutsevad. Näiteks laps, keda imetati kolm suurt neljapäeva, usuti saavat nõiaks.

Lääne-Eesti ja saarte erijooneks on olnud looma- ja linnukujulised maskeeritud, kes käivad pühade ajal õnne soovimas või tervist toomas.