Sügisene madisepäev on kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse. Usutakse, et just nüüd sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeva ilma järgi on talve tulekut ette arvatud nagu pööripäevalgi: kui on külm, saab ka talv külm olema. Keelatud oli tuld põletada ja vilja külvata. 1217. aastal toimus […]
Sügisene madisepäev on kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse. Usutakse, et just nüüd sääsed ja kärbsed kaovad.
Madisepäeva ilma järgi on talve tulekut ette arvatud nagu pööripäevalgi: kui on külm, saab ka talv külm olema. Keelatud oli tuld põletada ja vilja külvata.
1217. aastal toimus madisepäeval Sakalas Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing), kus 6000-meheline eestlaste malev sai lüüa saksa ristisõdijate käest. Lahingus langesid eesti vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
Kirikukalender tunneb seda päeva püha Matteusi mälestuspäevana. Matteust peetakse 60.-90. aastal kirjutatud esimese evangeeliumi autoriks. Enne kristlaseks saamist oli Matteus maksukoguja, kes nõudis sisse roomlastele määratud makse. Kristlaseks saades jättis ta varasema ameti maha ja ühines Jeesuse jüngritega. Pärast Jeesuse surma jutlustas ta Juudamaal, Pärsias ja Etioopias, kus ta suri märtrisurma. Matteusele on pühitsetud Järva-Madise ja Harju-Madise kirik. Matteus on pankurite, arveametnike, maksu- ja tolliametnike ning turvameeste kaitsja.
Allikas: Folklore.ee
