Neljapäeval, 5. lehekuul on Maaema synnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.
Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentðäyzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust (maa hingamise ehk maa puhkamise päev). See on maa synnipäev, mil kogu maa ja maast kasvav on pyha. Maa puhkab.
