Pööripäeval asub Päike seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev.
Mets ja aas kolletavad ja punetavad juba tükk aega ja õhus on ammugi sügise hõngu. Suurem jagu laululindegi on enne pööripäeva vaikselt lahkunud.
Pööripäevaga seotud uskumused
Üldiselt on usutud, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve sügise või talve. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Päripäeva pöörav tuul võib ennustada pehmet talve ja kalakohast puhuv tuul head kalasaaki.
Saartel pole soovitatud pööripäeval lammast pügada ega villa kedrata, sest siis jäävad lambad haigeks.
Vastseliinas on arvatud, et kõik mutukad ja putukad lähevad pööripäeval talvekorterisse.
Helmes taas on arvatud, et pööripäeval sündinud inimese elukäik saab olema heitlik.
Tähista sügisest võrdpäevsust pööripäevarituaaliga
Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast on kevadine ja sügisene pööripäev maarahva pärimuses esindatud üsna tagasihoidlikult. Päris ilma pühitsemata pööriaeg siiski ei jää – tehakse tänulikkuseriitust.
Rituaaliga tänatakse möödunud suve kõige kauni ja hea eest ning kõige marjade ja viljade eest, mida maa on meile andnud. Saad sügise saabumist pühitseda nii väljas kui ka halva ilma korral toas. Väljas tee pisike lõke ning pea pikniku.
Toas olles piisab, kui kaunistad laua roheliste ja kollaste küünaldega. Kindlasti valmistada söögiks head ja väekat toitu – seene- ja marjapirukaid, värskeid marju ja õunu. Laud tuleb kaunistada ka sügislilledega. Enne sööma asumist täna loodust ja emakest Maad.
Allikas: Maavald.ee
Toimetas: Katrin Oidra
