Šveitsi meditsiinikomisjoni uuring: mammograafia kasutamine rinnavähi sõeluuringutel põhjustab rohkem kahju kui kasu

Šveitsi meditsiinikomisjoni mullune uuring toob välja, et regulaarne mammograafia põhjustab kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Suureks mureallikaks on ka selle protsessiga kaasnevad ohtlikud kõrvalmõjud.

Mammograafia kasutamine on üldine ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud moodus rinnavähi sõeluuringute läbiviimiseks. Terved kuud on pühendatud sellele, et kõnealust meetodit naistele pähe määrida. Lisaks postitatakse perearstide kabinettide seintele hirmutavad hoiatusplakatid ning jutusaadetes räägitakse sõeluuringutes alati positiivses võtmes. Selliseid asju tuleb ette kõikjal… välja arvatud Šveitsis.

Eelmisel aastal korraldas Šveitsi meditsiinikomisjon uuringu mammograafia kasutamisest rinnavähi sõeluuringutel ning nende avastused paljastasid midagi ootamatut. Komisjoni liikmed väitsid, et sellised sõeluuringud põhjustavad rohkem kahju kui kasu. Nad leidsid uuringu käigus, et sõeluuringud päästsid tegelikult vaid keskmiselt ühe naise elu tuhandest. Suuremaks mureallikaks olid hoopis protsessiga kaasnevad ebaõnnestumised ehk selle ohtlikud kõrvalmõjud.

3 peamist põhjust, miks Šveitsi meditsiinikomisjon soovitas lõpetada süstemaatilise mammograafia kasutamise

Meditsiiniajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud arvamusloos kirjeldasid Šveitsi meditsiinikomisjoni ekspertpaneeli kaks liiget, kuidas nad oma järeldusteni jõudsid. Eeskätt tugineti kolmele peamisele tegurile:

1. Ajast ja arust kliinilised uuringud

Mammograafia teemal peetavad vaidlused põhinevad peamiselt “samade, enamasti aegunud uuringute tulemuste korduval analüüsimisel.” Esimene mammograafiauuring viidi läbi enam kui 50 aastat tagasi ning viimane lõppes 1991. aastal.

Nende uuringute käigus leitud mammograafia kasutamise väidetavad eelised pidasid paika ainult enne moodsa rinnavähiravi ajastu algust, sest rinnavähiga naiste prognoos on isegi vaid paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes märkimisväärselt paranenud. Ekspertide paneel esitas järgneva küsimuse:

“Kas 1963-1991. aastal korraldatud uuringutel tuvastatud mammograafia eelised rinnavähiga võitlemisel oleks võimalik kinnitada ka tänapäevastel uuringutel?”

2. Positiivsed küljed ei olnud kaalukalt negatiivsetest üle

Eksperdid täheldasid, et nad olid “üllatunud sellest, kui raske oli veenvalt kinnitada, et mammograafia kasutamise positiivsed küljed kaalusid üles negatiivsed.”

Nad tõid esile ühe hiljutise uuringu, mis avaldati ajakirjas British Medical Journal. Tegu oli ühe kõigi aegade suurima ja pikima mammograafiauuringuga, milles osales 25-aastase perioodi vältel 90 000 naist. Uuring jõudis järeldusele, et mammogrammidel ei ole mitte mingisugust mõju rinnavähipatsientide suremusele.

Kogu uuringu käigus oli rinnavähihaigete suremus sisuliselt sama nii nende seas, kes käisid iga-aastaselt mammograafial, kui ka neil, kes seda ei teinud. Lisaks pandi sõeluuringute käigus 22% invasiivse rinnavähi diagnoosidest ekslikult, mis mõistagi tähendas ebavajalikku ravi. Eksperdid täheldasid järgmist:

“Tulemused näitavad, et sõeluuringute rühma kuulunud 44 925 tervest naisest 106-l diagnoositi ekslikult rinnavähk. Seejärel seda olematut vähki raviti, mille tulemuseks oli ebavajalik kirurgiline sekkumine, kiiritusteraapia, kemoteraapia või mingi kooslus neist kolmest.”

Organisatsiooni Cochrane Collaboration korraldatud uuring ei leidnud tõendeid ka selle kohta, et mammograafial oleks mõju üldisele suremusele. Kõik see annab kokkuvõttes tõsise põhjuse küsida, kas mammograafia sõeluuringutest üldse on naistele mingit märgatavat kasu. Cochrane’i uuringu autorite kohaselt: 

“Kui me eeldame, et sõeluuringud vähendavad suremust rinnavähipatsientide seas 15% võrra ning ülediagnoosimise ja -ravimise määr on 30%, siis tähendab see, et iga 2000 naise kohta, kes nende kümne aasta jooksul sõeluuringutele kutsuti, pääses surmast vaid üks, samas kui kümme tervet naist, kellele poleks ilma sõeluuringuta vähidiagnoosi pandud, pidid läbima ebavajaliku ravikuuri.

Lisaks kogesid enam kui 200 naist tugevat psühholoogilist stressi, sealhulgas ärevust ja mitu aastat kestvat ebakindlust, ning seda kõike eksliku positiivse diagnoosi pärast.”

3. Naiste arusaam mammograafia posiiivsetest külgedest ei ühti reaalsusega

Eksperdid ütlesid ka, et neile “tegi muret” see, kui väga erines naiste arusaam mammograafia sõeluuringute positiivsetest külgedest võrreldes tegelikkusega.

Ühe küsitluse käigus vastas enamik naisi, et nende arvates vähendab mammograafia suremust rinnavähipatsientide seas vähemalt poole võrra ning hoiab ära vähemalt 80 surma iga 1000 naise kohta, kes sõeluuringutes osalevad. Tegelikult võib mammograafia parimal juhul pakkuda ohu suhtelist vähendamist vaid 20% võrra ja ära hoida ainult ühe surma iga 10 000 naise kohta. Eksperdid esitasid ka ammu vastust nõudva küsimuse:

“Kuidas on naistel võimalik teha informeeritud otsus, kui nad mammograafia kasulikkust nii rängalt ülehindavad?”

Kurb tõsiasi on muidugi see, et see polegi võimalik. Paljud naised ei tea ikka veel, et teadus, mis toetab mammograafia kasulikkust, on tõsiselt lünklik. Selle asemel et naistele tõtt rääkida, rõhutakse naiste süütundele ja pannakse nad arvama, et iga-aastase mammograafia vahelejätmine on vastutustundetuse tipp. Raske on sellise taktikaga silmitsi seistes oma uskumustele kindlaks jääda. Tervisespetsialistidelt võiks ju ometi oodata, et nad teavad, millest räägivad, ning annavad sulle parimat võimalikku nõu.

Kui asi aga puudutab vähi ennetamist, on paljud arstid samasuguses segaduses nagu keskmine inimene ning lasevad end samamoodi mõjutada ravimitööstuse ja meedia lõputust propagandast, mis vaikib maha või alahindab selliste uuringute tulemusi, mis on risti vastupidised nende kasumile orienteeritud tegutsemisviisile. 

Tegelikult viitab üha rohkem uuringuid sellele, et regulaarsed mammograafiad teevad naistele pigem kahju kui aitavad elusid päästa. Nende faktide valguses pole iga-aastase mammograafia vältimine küll mingil moel vastutustundetu tegu.

Sama võib öelda ka 3D-tomosünteesist keeldumise kohta, sest selle protseduuriga kaasneb mammograafiaga võrreldes veelgi rohkem vähki põhjustavat kiirgust – sisuliselt ilma mingi eeliseta. Palun mõista, et olemas on teisigi sõeluuringu võimalusi, millel on oma tugevad ja nõrgad küljed, ning sul on õigus neid võimalusi kasutada. Pea meeles ka seda, et rinnavähi tõeliseks vältimiseks pead sa eelkõige keskenduma haiguse ennetamisele, mitte lihtsalt selle varajasele avastamisele.

Mammograafia sõeluuringute korraldamine on suur äri, mis omakorda tähendab tavaliselt inimestele vaikimisi võltsi turvatunde andmist ning informatsiooni väärkasutamist. Eriti tõhus vahend rinnavähi ohuga võitlemiseks on muuta toitumist, sealhulgas näiteks tugevalt vähendada fruktoosi ja valkude tarbimist ning suurendada D-vitamiini osakaalu toidus. Söö kiudainerikkaid köögivilju, ära suitseta, ära liialda alkoholiga ega koonerda une arvelt. Keha soovib sinult kõike seda saada.

Tõlkis: Joonas Orav

Allikas: http://edgytruth.com

Seotud