Ava külgmenüü

Suur reede oli vanasti üks mõjukamaid nõidumisaegu – sobiv päev pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks

Kristliku kultuuriruumi oluline püha Suur reede on otsapidi olemas ja esindatud ka meie rahvakalendris - seda päeva kasutati kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks. Uuri lähemalt, millised olid vanarahva käsud-keelud, uskumused, kombed ja taiad.

Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede.Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne.Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.