Termin „surmalähedane kogemus“ ei pruugi kõige paremini sobida, sest samalaadseid kogemusi elatakse läbi ka olukordades, kus pole elule otsest ohtu. On avastatud ennast kehast väljas nii hambaarsti ootesaalis kui kodusel sohval. On juhtumeid, kui inimene on enda meelest jõudnud eelpool mainitud barjäärini, kus vaimolend teatab, et mis sina siin teed, veel ei ole aeg, sul tuleb tagasi minna. Samuti on satutud ebamaisesse olukorda, kui suremas on hoopis abikaasa. Ebamaiste kogemusteni võidakse jõuda ka vaimsete praktikate või psühhedeelsete ainete abil, kirjutab Karl Käsnapuu oma raamatus "Surmalähedased kogemused".
Katkend Karl Käsnapuu raamatust „Surmalähedased kogemused“
Kehavälisele kogemusele järgneb sageli liikumine tumedas tunnelis valguse või teispoolsuse poole. See on nagu üleminek füüsilisest maailmast üleloomulikku, kui analüüsida kogemuse läbi teinute tundmusi. Justkui rakett kosmoses, mis vaikuses eemaldub maapealsest gravitatsioonist ja lineaarsest ajast.
