Südameinfarkt ei tule ootamatult. Miks me eelhoiatusi ei näe?

Noored inimesed surevad sageli ootamatu südameinfarkti tõttu. Ometigi on ka sel ootamatul haigusel oma eeltunnused. Kas need jäävad tähelepanuta, sest me ei oska neile piisavalt tähelepanu pöörata?

Noored inimesed surevad sageli ootamatu südameinfarkti tõttu. Ometigi on ka sel ootamatul haigusel oma eeltunnused. Kas need jäävad tähelepanuta, sest me ei oska neile piisavalt tähelepanu pöörata?

Alljärgnevalt vaatame sümptomeid ja olukordi, mis võivad infarktini viia ja mida piisava ennetuse korral on võimalik vältida.

Südame isheemiatõve, mis on sagedaseim infarkti põhjus, olulisim tunnus on stenokardia e. rinnaahistus.

Stenokardia on valu, mis tüüpilisel juhul annab tunda rindkeres keskel (rinnakutagune valu), kuid võib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres. Sageli ei ole valu tugev ja seega võib jääda tähelepanuta.
Stenokardia tekib tavaliselt (aga mitte alati) seoses koormusega. Tavaliselt annab valu kohe järgi, kui koormust vähendada. Näiteks mäkke joostes või rattaga vändates tekkiv tugev valu võib tasasele maale jõudes pea kohe taanduda. Nii võib valu jääda tähelepanuta või seostatakse seda hetkelise ülekoormusega.

Valu võib tekkida ka näiteks peale söömist, aga ka külma õhu kätte minnes. Igal juhul on tegemist sümptomitega, mis vajavad hoolikamat kontrollimist. Kuna eriti noorematel inimestel võivad pigistustunded ilmneda vaid mõned nädalad enne infarkti, on oluline sümptomite ilmnemisel tervist koheselt kontrollida.

Stenokardiaga võivad kaasneda ka iiveldus, higistamine, õhupuudustunne, nõrkus, pearinglus ja tugev südamepekslemine.

Valu võib ka oma asukohalt ja tunnustelt olla erinev. Nii nagu valu iseloom (torkiv, tuim, terav) võib ka valu intensiivsus ja kestus olla erinevad. Valu võib kiirata õlga või kätte, vahel isegi selga, alalõuga või kõhtu.

Elades pingelist ja tempokat elu, tasub taoliste sümptomite korral igal juhul tervisekontrolli minna, võimalik, et on kätte jõudnud aeg oma elustiilis korrektuure teha.

Tuleb meelde tuletada, et tervislik elustiil ei ole sugugi mitte pingelise töö kõrvale mõned korrad nädalas intensiivset trenni teha. Elustiil on hoopis laiem mõiste, mis sisaldab endas nii regulaarset ja sobivat füüsilist treeningut (mitte tipptasemel treenitust, mil võivad olla hoopis vastupidised tulemused), sobiva ja puhta toidu söömist ning meeleharjutusi, mis aitavad lõdvestuda ning kurnatud vaimule vajalikku puhkust ning sügavat und anda.

Loo on kokku pannud Kaia-Kaire Hunt

Allikas: Eesti Südameliit, väliskirjandus

 

Seotud