Uuringu käigus kasutati magnetresonantspiltide (MRI pildid) võrdlemist – esimesed tehti enne ja teised peale uuringut. Pilte võrreldes leiti, et hallolluse tihedus aju hipokampuse osas on suurenenud. See osa meie ajus on aga vastutav õppimise, mälu, eneseteadlikkuse, kaastunde eest.Uuritavad pidid iga päev vaid umbes 30 minutit tegelema meditatsioonipraktikaga, sealhulgas kasutati nii juhendatud meditatsioone, hinnangutevaba meelte ja tunnete jälgimist (mindfulness praktikaid) ja selgus, et juba nii vähene meeleharjutuste aeg tõi kaasa positiivsed muudatusi.Ka teadlased ise olid tulemusest üllatunud – siiani oli teada mitmeid meditatsiooni positiivseid mõjusid vaimsele tervisele, kuid nüüd selgus, et mõtlusharjutuste kaudu elukvaliteedi muutmine ja heaolutunne on seotud konkreetselt meie keha, täpsemalt aju muutumisega.Harvardi teadlased on teinud ka teise uuringu, misläbi selgus, et meditatsioonil võib olla suur mõju sellistele kliinilistele sümptomitele nagu seedetrakti häired, ärritunud soole sündroom, haavandiline koliit.
- Varia
- 08.08.2018, 08:45
Soovid “kasvatada” oma aju hallollust? Siis mediteeri!
Meditatsiooni ehk mõtluse mõju vaimsele tervisele on juba suhteliselt palju uuritud ja positiivsed tulemusedki on saanud kinnitust. Nüüd on aga Harvardi teadlased uurinud Massachusetsi Üldhaigla (MGH) juures uurinud põhjalikumalt ka seda, mida teeb meditatsioon füüsilise kehaga. Nad avastasid, et juba 8-nädalase meditatsioonipraktika järel aju hallollus piltlikult öeldes hakkab end taaslooma. See on esimene taoline uuring, mis tõestab, et peale mõtlusharjutuste praktiseerimistmidagi ka meie füüsilises kehas muutub. Selgub, et heaolu- ja rahutunne, mis meditatsiooniga kaasneb, võib olla seotud füüsilistest muudatustest meie kehas.
