Signessa Kalmuse äsja ilmunud raamat “Süües saledaks” annab nõu, kuidas läbi teadliku toitumise kaalu langetada

Kes on Signessa?

Signessa Kalmus on toitumisnõustaja ja personaaltreener, kelle juhitud Facebooki grupis “Süües saledaks” on üle 37 000 järgija vähemalt 37 riigis. Signessa teadis juba lapsena, kelleks ta saada tahab. Arstiks. Ja mittelihtsalt arstiks, vaid kirurgiks. 16-aastase koolilapsena käis ta suvevaheaegadel haiglas sanitarina tööl. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tulid sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kuid füüsika eksam ebaõnnestus sedavõrd, et tudengit Signessast ei saanud. Seejärel töötas ta kümme aastat Tartu Maarjamõisa haigla neurointensiivravi osakonnas õena.

Juba enne ülikooli sisseastumiseksameid oli Signessa otsustanud, et kui temast saab arst, siis ta pühendub sellele täielikult ning isiklik perekonnaõnn, lapsed koos sellega, ei kuulu tema ellu. Saatus soovis teisiti ning arstiõpingute asemele astus mees, kellega koos loodi perekond ja Signessal on kolm last. Perekonna, õpingute ja sotsiaaltöö kõrvale tekkis tal 29-aastasena ka tõsine hobi – fitness. Signessa tiirles tippspordikarussellis aastatel 1999-2013. Ta on mitmekordne Eesti ja Baltimaade meister ja karikavõitja. Lisaks esikohtadele on hulgaliselt teisi ja kolmandaid kohti. Ise peab ta kõige hinnalisemaks saavutuseks MM WF Fitness Universumi 4. kohta 2001. aastal.

Fitness võistlusspordialana kujutab endast sportliku ja tervisliku elustiili järgimist. Olles varem olnud tavalise toitumisega inimene, sai ta nüüd teada, et kui keha saab kätte olulised toitained, ei pea selle keha omanik massiliselt sööma. Oluline on see, millest mass koosneb, mitte see, kui suur see mass on. Oma töös näeb Signessa pidevalt, kui palju inimesed toitu üle tarbivad. Enamasti tarbitakse vähem valku, kui keha seda vajab. Eriti kardetakse muna, sest munas on munakollane ja munakollases on kolesterool. Ta nimetab seda jaburaks müüdiks, sest esiteks on teatud kogus kolesterooli organismile vajalik ja teiseks on munakollane ideaalne B-grupi vitamiinide poolest ning organism omastab munavalku suurepäraselt.

Teadlikult toitudes ja mõistliku füüsilise koormusega on inimesel piisavalt energiat ning enamasti ei kimbuta neid ka haigused. Kõige lähema ja kindlama näitena saab ta tuua nii enda kui oma 13-aastase poja Kaaro, kes siiani pole pidanud läbi tegema ühtki antibiootikumikuuri. “Need vähesed korrad, kui on mingi viirus tabanud, olen saanud looduslike vahenditega tervenemise kontrolli alla. Näiteks köha puhul määrinud rinna ja selja kokku hanerasvaga. Kui haiguse ajal on söögiisu, siis olen pakkunud kanapuljongit sinepiga. Viinasokid, sinepiplaastrid ning taime- ja marjateed tulevad alati kasuks. Kaaro toidulaud on olnud algusest peale teadlike valikutega ja talle pole mingi probleem süüa toorest sibulat või küüslauku, rääkimata muudest naturaalsetest toiduainetest. Kokkamine on Kaaro lemmiktegevus peale jalgpalli ja kitarrimängimise.

Kui ollakse haige, tuleb kuulata oma keha vajadusi. Haigena, kui isu pole, ei ole vaja vägisi süüa, ja kui isu on, siis süüa julgelt seda, mille järgi on isu,” ütleb Signessa. Tartu Ülikooli on Signessa siiski lõpetanud, kuid mitte arstiteaduskonna. Ta õppis ülikoolis psühholoogiat, kuid pole selles ametis päevagi töötanud. Oma praeguses tegevuses kuluvad kõik õpitud teadmised ja saadud kogemused, kaasa arvatud sporditee, marjaks ära. Nii et pole imeks panna, et info Signessa toitumiskavade efektiivsusest ja toimimisest on levinud nõnda, et FB-grupis on mitukümmend tuhat inimest. Ta pole oma tegevusele sihipärast ja teadlikku reklaami tegema pidanud. Tegelikult ongi parim reklaam see, mis levib n-ö suust suhu.

Signessa rõhutab, et õppima peab kogu elu, sest inimesed ja keskkond muutuvad ning teadlased avastavad pidevalt midagi uut. Ta ise on õppinud veel ka pangandust ja sotsiaaltööd. Ja oma toitumisalaseid teadmisi jagab ta koolides projekti “Tagasi kooli” raames. Gümnasistidega kohtudes on Signessa teada saanud, et nad on väga teadlikud ja uudishimulikud.

Süstemaatilise toitumiskavade tegemiseni jõudis Signessa tänu sellele, et juba sportlasena mõnele nõu andes märkas ta, et tema teadmised viivad ka teisi sihile. Tal tekkis mõte ja soov aidata ülekaalulisi ja nõnda see läks, nagu öeldakse. Toetusgrupi “Süües saledaks” lõi ta üle kahe aasta tagasi peamiselt põhjusel, et postkasti tuli väga palju ühelaadseid küsimusi. Mõttekas oli vastata sarnastele küsimustele korraga, mitte igaühele eraldi. Signessa teab, et kõik grupis olevad inimesed ei toimi tema menüü järgi, vaid tänu sealt saadud teadmistele on paljud iseseisvalt hakkama saanud.

Signessa eesmärk on inimesi aidata, õpetades kõike sööma ja põhimõtteliselt ei pea millestki loobuma, vaid tuleb osata teha õigeid valikuid. Ta leiab menüüs isegi sellise koha, kus kartulikrõpse võib süüa, kui inimesel selleks vastupandamatu soov on. Näiteks koos puuviljadega. Veel on väga tähtis kaalulangetajatele pakkuda tuge ja julgustust, motiveerida hea sõnaga ja aidata eesmärgini jõudmisel. Seda kõike pakub Signessa loodud FB-grupp “Süües saledaks”.

Toitumise alused

Sööma peab vähemalt 4-5 korda päevas ja söögikordade vahe peaks olema 3-4 tundi. Ainult sel moel suudab keha omastada toidust kõik vajaliku, ei teki energiavõlga, pidevat näksimist ja magusaisu. Öeldu ei kehti sportlaste ja haigete kohta, neil on teine režiim.

Vahele ei tohiks jätta mitte ühtegi söögikorda! Miks? Kui hommikusöök jätta söömata ja ka päeva jooksul süüa kuidas juhtub, on keha energia-võlg õhtuks juba nii suur, et isu ohjeldada on üliraske. Nii võibki juhtuda,et õhtu jooksul ahmitud kalorite kogus võrdub kogu päeva omaga.

Hommikusöök on päeva alus ja peaks olema söödud poole tunni jooksul pärast ärkamist. 3-4 tunni pärast järgneb lõunasöök, veel 3 tunni pärast kergem toidukord ehk vahepala. Päeva viimane toidukord, õhtusöök, peaks olema vähemalt poolteist tundi enne magamaminekut. Vahetult enne voodisse pugemist võib näksida kaheksa metspähklit või kuus mandlit ja peale ühe väiksema õuna – pähkel tahab koostööd happelisema puuviljaga. Nõnda saad hea une ja aitad organismil rasvu omastada. Selline uneamps ohjeldab ka öösööjaid.

Kui hommikul kohe üldse ei isuta, joo organismi ülesäratamiseks klaas toasooja vett hapuks timmitud värskelt pressitud sidruni- või laimimahlaga või õunaäädikaga. Süüa tuleb aeglaselt, toitu korralikult läbi närides, ning söögikordade vahel mitte midagi näksida. Juua võib seda, mis ei sisalda kaloreid, nagu puhast vett või mõru rohelist teed. Tund enne sööki oleks parem enam mitte juua, sest see lahjendab maomahla ja võib muuta seedimise aeg-lasemaks.

Öötööd tehes on organismi normaalseid rütme raske järgida, kuid püüdma seda peab. Täpseid juhiseid anda on keeruline, sest see sõltub sellest, kas töö on füüsiline või istuva iseloomuga, aga laias laastus võiks tähelepanu pöörata järgmistele punktidele. Ärgates sööge kergem eine. Suurem ehk siis teine päeva põhitoidukord peaks olema mõni tund enne tööaja algust. Näiteks kui töö algab kell kümme õhtul, siis oleks toidukord kell 20.

Öö jooksul võiks olla üks pisut toekam toidukord ja üks vahepala. Kui tööaeg on näiteks vahemikus 22-7, siis võiks olla suurem eine ühe-kahe vahel öösel ja vahepala paar kolm tundi hiljem. Kui lähete pärast tööd kohe magama, siis enne seda ma mingit sööki ei soovita, pigem võiks sellisel juhul olla ka teine tööl söödud toidukord toekam. Kui aga olete pärast tööd mõne tunni üleval, võiks olla töö juures võetud varahommikune vahepala tagasihoidlik ja kodus süüa korralik hommikusöök.

Öisteks söögikordadeks valige lahjemad piima-, liha- ja kalatooted, kõrvale võiks olla köögivilju või salateid. Vältige saiatooteid, sealhulgas pitsasid ja pirukaid, ning magusaid jooke. Ka ainult võileibadega ma öist toiduvalikut katta ei soovitaks, pigem olgu toit vedelikurikas.

Teraviljatooteid valides eelistage täisteratooteid. Kui olete kohvijooja, siis kuskil viis tundi enne magamaminekut ei tohiks kofeiini sisaldavaid jooke enam tarbida. Muus osas peab teie menüü vastama kõikidele tavanõuetele nii toitainete kui kaloraaži osas. Mis puudutab liikumisharjumusi, siis treeningud peaksid jääma perioodi, mis järgneb magamisele.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Signessa Kalmuse raamatust “Süües saledaks”

Õpi oma keha kuulama ja armastama, sest sina ja keha olete ju koos kogu elu – sünnist surmani!

Parim dieet on see, mida inimene suudab pikaajaliselt jälgida ning millel ei ole lõpptähtaega. Sageli unustatakse, et tegelik edu põhineb meie igapäevastel harjumustel ja teadmistel. Toituda tuleks mitte vaid täiskõhutunde pärast, vaid selleks, et kogu organism saaks vajaliku eluspüsimiseks, et olla terve ja nautida elu pikalt. Keha heaolust ja tervisest sõltub meie elu, areng ja looming. Oma keha kuulates, teda armastades ja tema eest hoolitsedes saab keha funktsioneerida laitmatult, et sina saaksid segamatult teha seda, mida sa oled tulnud siia maailma tegema.

Paljud arvavad, et tervislik toitumine on murunäksimine, paljust loobumine, suur näljatunne jne. Tegelikult on see tasakaalustatud toitumine, mille sisu on selles, et iga toidukord sisaldab vajalikke valke, süsivesikuid, rasvu, mineraale ja vitamiine. Mina olen seda meelt, et kui igapäevane menüü on tasakaalus, ei pea millestki loobuma. Süüa võib kõike, aga peab teadma, kunas, kui palju ja millega koos.

Kaalulangetamine on umbes 90% kinni toitumises ja igasugune liikumine on boonus. Ideaalis peaks ennast liigutama tunni päevas, olgu selleks jõusaal, jalutamine või kepikõnd. Treenida on vaja selleks, et saada tagasi nahaalune kude.

Signessa Kalmus on toitumisnõustaja ja personaaltreener, kelle juhitud Facebooki grupis „Süües saledaks” on üle 37 000 järgija. Aastatel 1999-2013 tegeles Signessa aktiivselt fitnessiga. Ta on mitmekordne Eesti ja Baltimaade meister ning MM-il saavutanud 4. koha.