Ülekaal on arenenud maades üha süvenev probleem. Sageli süüdistavad inimesed geene, kuid meie esivanemad olid samade geenidega palju paremas vormis. Ülekaalu kõige tavalisem põhjus on stress, liiga suurte koguste ja liiga kõrge kalorsusega toidu (kiirtoidud, poolfabrikaadid jms) söömine, millega anname kehale rohkem energiat, kui ära kulutame.
Ülekaal on koormus kogu kehale, mitte ainult seljale ja jalgadele. Reeglina tuleb ülekaal valest toitumisest. Enamasti tuuakse ülekaalu põhjuseks rasedus ja lapsesaamine, haiguse tõttu võetud hormoonravimid, antibeebipillid, vahetustega töö, öötöö, stress.
Stress on tõesti üks suuremaid sööma utsitajaid, kuid mõnikord on vastupidi – stress võtab isu ära. Tegelikult olen sada protsenti kindel, et paksuks minnakse valesti toitudes ja teadmatult valesid valikuid tehes. Praegu on meil priius, kõike on poes saada. Võib maiustada ühe ja teisega. Kui valid mugavuse ja ostad valmistoidu, saad palju võõraid aineid. Isegi kui sööd vähe, aga korrapäratult, võib ülekaal tekkida, sest keha hakkab toitaineid talletama, kuna toitumises ei ole kindlat, kellaajalist rütmi.
Ülekaal ja geenid
Geneetilise eelsoodumuse poolest jagunevad inimesed laias laastus kolme rühma. Esimeses rühmas on kiire ainevahetusega inimesed, kes võivad süüa kõike, mida tahavad, ja ometi ei võta kaalus juurde. Ka nende suguvõsas ei ole tavaliselt ülekaalulisi.
Teise rühma moodustavad need inimesed, kes võtavad kaalus juurde siis, kui ei toitu tervislikult. Neil soodustab kaalutõusu istuv eluviis ja liigtoitumine. Nad peavad piirama magusa ja rasvase toidu hulka oma menüüs. Kui nad veidigi liiguvad ja jälgivad oma isu, siis ei pea nad ülekaalu pärast muretsema ja suudavad püsida oma normkaalus.
Kolmandas rühmas on inimesed, kellel on geneetiline eelsoodumus rasvumisele. Nad peavad väga hoolikalt järgima tervislikku elustiili, mis hõlmab nii sobivat toitumist kui ka regulaarset liikumist. Ravimitest võivad kaalu tõusma panna steroidhormoonid, antidepressandid, uinutid, liitium ning psühhoosi raviks kasutatavad ravimid. Hormonaalsed häired on liiga kõrge insuliinitase, neerupealiste ületalitlus, munasarjade düsfunktsioon või kilpnäärme alatalitlus. Tegelikult on need harva rasvumise põhjustajad. Hormonaalsete häirete kindlakstegemiseks või välistamiseks piisab veres teatud hormoonide sisalduse määramisest. Liigsöömist ja -maiustamist võivad põhjustada üksindus ja depressioon.
Ülekaalu tagajärjed
Paljud ülekaalulised on mures oma välimuse pärast, aga märksa tõsisem on oht tervisele. Enamiku laialt levinud haiguste põhjustajaks on tihti ülekaal. Kõik, kes on mingil eluperioodil kaalus juurde võtnud, teavad, et kilode lisandudes langeb kohe üldine elukvaliteet. Raskusi hakkavad valmistama täiesti igapäevased tegevused, näiteks pikemad jalgsikäigud, treppidest käimine, kummardumine ja kükitamine. Kui kõht on kogu aeg täis ja lisakilod kukil, muutub inimene loiuks. Langenud enesehinnang võib põhjustada raskusi suhtlemisel. Ülekaal mõjutab meeleolu ja enesehinnangut ning kui need on kehvad, on depressioon kerge tulema.
Ülekaalulisi kimbutavad sageli kõrge vererõhk, reflukshaigus, uneapnoe, liigesehaigused ja muud tõved. Kõrvetisi esineb ka normaalkaaluga inimestel, kuid ülekaalulistel soodustab refluksi suurenenud rõhk kõhuõõnes. Ülekaalulisust ja rasvumist peetakse reflukshaiguse tekke iseseisvaks riskiteguriks. Ülekaalulistel esineb ka kõrvetisi ja maosisu tagasivoolu kolm korda sagedamini kui normaalkaalus inimestel.
Liigsöömine koormab ka maksa ning maks ei suuda enam kahjulikke aineid eemaldada, mistõttu võivad tekkida sapikivid. Jämesoole-, pärasoole-, emaka-, rinna- ja eesnäärmevähi riskifaktorite seas on rasvumisel kindel koht. Liigne kehakaal soodustab ka diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste teket.
Siserasv
Niinimetatud siserasv ehk vistseraalne rasv on siseorganeid ümbritsev rasv, mida silmaga ei näe. On inimesi, kes on piitspeenikesed, aga kelle siserasva protsent on väga kõrge. Keegi ei tohiks öelda, et ta kasutab oma keha prügikastina ja võib kõike süüa, sest ülekaal ju ei kimbuta. Tegelikult aga võib olukord olla nii hull, et organid juba “karjuvad”.
Minu praktikas on üks taoline kogemus olemas. Minu juurde tuli 54-aastane naine, kes kaalus 54 kilo ja probleemiks oli punnis kõht, millest soovis lahti saada. Vesteldes toitumisest ja trennist tundus mulle, et naine toimis juba pool aastat väga teadlikult ja minul polnud nagu midagi muuta. Kuna naine oli ikka mures, siis tulin mõttele, et ta võiks lasta siserasva ära mõõta. Selgus, et ta organism oli nii tohutu siserasvakoormuse all, et talle tehti kirurgiline lõikus tervislikel põhjustel ja võeti ära neli kilo rasva. Seega hoidke ja armastage oma keha ning andke talle vaid parimat kütet!
Allikas: Signessa Kalmus “Süües saledaks”, kirjastus Pilgrim
