Seda pead teadma! Neuroteadlased avaldavad tõhusaima treeningmeetodi vananemise aeglustamiseks

Tuginedes uuringule, mis avaldati ajakirjas “Frontiers in Human Neuroscience”, selgub, et inimesed, kes on füüsiliselt aktiivsed, suudavad aeglustada oma aju vananemisprotsessi. Selle uuringu taga olevad neuroteadlased tõdevad, et tantsimine on selleks kõige tõhusam füüsiline tegevus.Miks on tantsimine kõige tõhusam trenn aju vananemisprotsessi aeglustamiseks?Tuginedes doktor Kathrin Rehfeldile, kes on antud uuringu üks põhiautoreid, suudab füüsiline trenn aeglustada ja isegi ennetada taandarengut nii vaimses kui füüsilises ajutegevuses, mis kaasneb vananemisega.Uuringus tõestatakse, et kaks erinevat kehalist tegevust – tantsimine ja vastupidavustreening – suurendavad antud ajuosa, mis eakuse tõustes kahaneb. Samas on ainukesi tulemusi käitumismaneeride muutusele näidanud tantsimine tänu märgatavatele muutustele keha tasakaalu parandamisel.Uurijad valisid uuringu eesmärgil 52 eakamat vabatahtlikku vanuses 63-80 ja jaotasid nad kahte gruppi. Üks grupp pandi osalema tantsutundides, teine grupp sporditreeningutes. Tantsugrupp osales tundides, kus tuli meelde jätta pidevas muutumises oleva koreograafiaga liigutusi, spordigrupi programmis osalejate kava koosnes jõu-, vastupidavus- ja paindlikkuse treeningutest.Hippokampuse ala meie ajus (ala, mis vastutab mälu, tasakaalu ja ka õppimise eest), mis on vananemisprotsessile kõige vastuvõtlikum, suurenes mõlemas grupis. Samas, ainult tantsugrupi osalistel oli suurenenud hippokampuses ajuosa, mis vastutab ruumis orienteerumise eest.Antud uuring tõestab, et tantsimine, rõhutatult muutliku koreograafiaga, ületab korduvuslikke füüsilisi tegevusi nagu jooksmine või rattasõit.Dr. Rehfeld lisab, et tantsugrupis osalejatele esitati erinevaid muusikažanreid, kava muudeti üle nädala, lisandusid uued mustrid, formeeringud, sammud, rütmid ja kiirusastmed.Mis aga saab neist, kellel oleks justkui elevant jalale astunud ja ei oma mingisugustki rütmitaju?