Harville Hendrixi raamat”Teekond soovitud armastuseni” on aidanud miljonitel paaridel maailmas oma suhet parandada. Siin tutvustatav Imago suhteteraapia õpetab, kuidas teadvustada paarisuhtes toimuvat. Suhteravi nõuab kummagi kaaslase head tahet ja tööd iseendaga, tulemusena võite aga nautida armastavat ja toetavat suhet. Imago dialoogid õpetavad mõistma kaaslase käitumise alateadlikke põhjusi. Pakume lugemiseks raamatust katkendit, mis tutvustab romantilise armastuse tagamaid.
Viimastel aastatel on mitme riigi teadlased töötanud selle kallal, et panna meid paremini mõistma romantilist armastust, ning väärtuslikke mõtteid on tulnud igast uurimisvaldkonnast. Mõned bioloogid on seisukohal, et on olemas eriline “bioloogia” peibutuskäitumine. Sellele julge evolutsioonilise vaatenurga järgi valime instinktiivselt need kaaslased, kes suurendavad liigi ellujäämisvõimalusi. Mehi tõmbavad klassikaliselt kaunid naised: hea nahk, säravad silmad, läikivad juuksed, hea kehaehitus, punased huuled ja roosad põsed – ning see pole moehullus, vaid need omadused viitavad noorusele ja tervisele, on märgid sellest, et naine on oma fertiilsuse haripunktis. Naised valivad mehi pisut teistsugustel bioloogilistel põhjustel. Noorus ja füüsiline tervis pole mehe paljunemisrolli puhul olulised, seetõttu meeldivad naistele eelkõige mehed, kellel on silmanähtavad alfaisase omadused: võime valitseda teisi isaseid ja tuua koju rohkem toitu. Oletatakse, et mehe domineerimine kindlustab perekondliku grupi elujäämise paremini kui noorus või tervis. Seetõttu on viiekümneaastane juhatuse esimees – inimese vaste hõbedase seljaga isagorillale – naistele sama atraktiivne kui noor, ilus, mehine, ent mitte nii edukas mees. Kui suudame hetkeks kõrvale jätta piinlikkustunde selle üle, et meie veetlus vastassoo silmis oleneb toidu ehk raha kogumise võimest, siis peab see teooria mingil määral paika. Kas meile see meeldib või mitte, aga naise noorus ja füüsiline veetlus ning mehe võim ja ühiskondlik staatus mängivad partneri valikul tõepoolest rolli, nagu tunnistab põgus pilk tutvumiskuulutustele: “Edukas 45-aastane mees, kellel on oma lennuk, soovib kohata atraktiivset, saledat 20-aastast naist” jne.
Ent ehkki bioloogilised tegurid mängivad armusuhetes olulist rolli, on armastuses veel midagi palju rohkemat. Mingem edasi teise uurimisvaldkonna, sotsiaalpsühholoogia juurde, ja uurigem seda, mida tuntakse paarilise valiku börsiteooriana.
Teooria põhiidee on selles, et me valime partnereid, kes on meiega vähemal või rohkemal määral võrdsed. Partneriotsingul vaatleme üksteist külmalt nagu ärihai, kes mõtiskleb firmade liitmise üle, pannes tähele füüsilist veetlust, rahalist olukorda, ühiskondlikku positsiooni, samuti isiku omadusi, nagu lahkust, loovust ja huumorimeelt. Arvuti kiirusega lööme kokku plusse ja miinuseid ning kui numbrid on laias laastus võrdsed, siis heliseb börsikell ja kauplemine algab. Börsiteooria võimaldab heita paarilise valikule avarama pilgu kui lihtne bioloogiline mudel. Meid huvitavad mitte ainult noorus, ilu ja sotsiaalne staatus, vaid kogu isiksus, ütlevad sotsiaalpsühholoogid. Näiteks kui naine pole enam nii noor või on mehel madalapalgaline töö, võib seda tasakaalustada tõsiasi, et inimene on võluv, intelligentne, kaastundlik. Kolmas, persona-teooria, lisab romantilise külgetõmbe fenomenile veel ühe dimensiooni.
Selle järgi on partneri valikul oluline tegur viis, kuidas võimalik kaaslane mõjutab meie mina-pilti. Igaühel on mask, persona, nägu, mida näitame teistele inimestele. Persona-teooria järgi valime kaaslase, kes seda mina-pilti täiustab. Põhiküsimus on: “Kuidas mõjutab see mina-pilti, kui mind selle inimesega koos nähakse?” Selgub, et sellel teoorial on oma tõepõhi. Me kõik oleme kogenud uhkustunnet ja võib-olla ka piinlikkust seetõttu, kuidas meie kaaslasi näevad teised inimesed – muidugi loeb meile teiste arvamus.
Ehkki need teooriad aitavad selgitada romantilise armastuse mõningaid aspekte, jäävad ikkagi algsed küsimused. Mis põhjustab romantilise armastuse intensiivsust , seda ekstaasitunnet, mis võib olla nii kõikehõlmav? Ja miks on nii paljudel paaridel teineteist täiendavad iseloomujooned? Tegelikult, mida sügavamalt me romantilise veetluse fenomeni vaatleme, seda ebatäiuslikumaks need teooriad osutuvad. Näiteks, mis põhjustab lahkuminekuga kaasnevat emotsionaalset hävitustööd, neid vastakaid tundeid, mis võivad meid viia masendusse ja enesehaletsusse?
Kui pruut ühe mu kliendi maha jättis, ütles too mulle: “Ma ei suuda magada ega süüa. Mu rind justkui lõhkeb. Ma nutan kogu aeg ega tea, mida teha.” Seni vaadeldud külgetõmbeteooriad soovitavad, et sobiv lahendus ebaõnnestunud armuloo puhul oleks lihtsalt alustada uut partneriotsingu ringi.
Romantilise külgetõmbe juures on veel üks mõistatuslik külg: tundub, et meil on erinevamad maitsed, kui ükski neist teooriatest võiks osutada. Et mõista, mida ma silmas pean, heitke pilk hetkeks oma kohtumiste ajaloole. Elu jooksul olete kohtunud tuhandete inimestega. Tagasihoidliku hinnangu järgi olid neist arvatavasti mitusada piisavalt atraktiivsed või edukad, et sinu tähelepanu võita. Kui kitsendame seda hulka börsiteooria kohaselt, siis võib sellest valikgrupist järele jääda viiskümmend kuni sada inimest, kellel oleks olnud teiega sarnane või kõrgem punktiväärtus. Loogiliselt oleksite pidanud armuma paljudesse inimestesse. Ent suurem osa inimesi on tundnud sügavat külgetõmmet vaid mõne inimese vastu. Tegelikult, kui nõustan vallalisi inimesi, siis kuulen ikka ja jälle, et “kusagil lihtsalt pole häid mehi (või naisi)!”. Maailm on täis ärapõlgamisi. Veel enam – ja see on huvitav fakt – need vähesed inimesed, kes tunduvad atraktiivsena, on üksteisega üpris sarnased. Mõelge hetkeks nende inimeste isiklikele omadustele, keda olete tõsiselt oma kaaslastena silmas pidanud. Kui peaksite nende põhiomadustest nimekirja tegema, siis avastaksite palju sarnasusi, kaasa arvatud – üllatuslikult – nende negatiivsed omadused.
Suhteterapeudi seisukohast näen ma oma klientide partnerivalikul eksimatut mudelit. Ühel õhtul kuulasin rühmateraapias meest, kes oli olnud kolm kuud teist korda abielus. Kui ta esimene abielu purunes, siis oli ta grupis vandunud, et kunagi ei seo ta end enam inimesega, kes on tema esimese naise moodi. Ta mõtles, et naine oli õel, ahne ja isekas. Ent rühmatöö käigus ta tunnistas, et eelmisel päeval oli ta “kuulnud” oma eksnaist uue partneri hääles. Ta sattus paanikasse, saades aru, et neil kahel naisel oli peaaegu sarnane iseloom. Tuleb välja, et kõik otsivad kaaslast, kellel on teatud komplekt positiivseid ja negatiivseid iseloomujooni.
Teekond soovitud armastuseni. Käsiraamat paaridele. Harville Hendrix
H. Hendrix “Teekond soovitud armastuseni”
