Ava külgmenüü

Rinnavähikäigu vastu

"See ei ole võimalik - mul avastati rinnavähk," ütleb üheksa patsienti kümnest, kes hoolimata mingi valu või eelsoodumuse puudumisest karmilt kõlava diagnoosi saavad. Ehkki varajase avastamise korral on see haigus enamasti väljaravitav, tekitavad müüdid rinnavähist hirme, milles ajakiri Üks üritab selgust tuua.

Inimese kehas tekib iga  päev tuhatkond rakku, millest võib areneda vähk, kui need rakud leiavad eest oma arenguks sobiva pinnase ja kui keha immuunsüsteem ei suuda neid kahjutuks teha. Seetõttu pole keegi meist kasvaja eest sajaprotsendiliselt kaitstud. “Loomulikult tulevad kasuks tervislik eluviis, sportimine ja positiivne ellusuhtumine, aga kui rinnavähk tahab tulla, siis ta ka tuleb,” tõdeb PERHi onkoloog-kirurg Riina Kütner, kelle sõnul võib see kirves iga naise pea kohal rippuda.Igal oma luguNaistel on rinnavähk kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis haigestub sellesse üle 500 naise aastas, 30% juhtudel on haigus avastamise hetkel  kaugelearenenud staadiumis. Põhjuseks võib olla arenenud riikides levinud trend, et stressis naised istuvad pikalt tööl, lükkavad lapsesaamist edasi ja neelavad hormoontablette. Müütilised traumad, ebasobiv pesu, deodorandid jms aga vähki ei tekita. Samuti ei tasu paanikasse sattuda, kui üks rind on teisest suurem.Kahtlemata on rinnavähi teke seotud keskkonnas leiduvate kantserogeensete ainete hulga kasvuga, kuid kes otsib oma diagnoosile kindlat põhjust, võib selle leida ka emotsionaalsete probleemide seast.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.