Rene Bürkland: talvel pole mõtet niiskust sisse süüa

Hiina meditsiinis võetakse inimest kui ühte tervikut ja ravi eesmärgiks on viia inimese organism uuesti tasakaalu. Tasakaal on tervise eelduseks. Kui meil on üks piirkond haige, siis see ei tähenda seda, et see tasakaal on ainult sealt väljas, vaid on kogu organismist ning eesmärk ongi saada tagasi organismi sees ja välise keskkonna vahel.

Kuidas külmetusteperioodil oma tervist turgutada?

On koduseid vahendeid, millega külmetushaiguste puhul saab päris hästi hakkama. Kui meil on näiteks külmast tuulest tingitud külmetushaigus, mille sümptomiteks on külmatunne, külmavärinad, naha valulikkus või lihaste valulikkus, peavalu, tilkuv nina. Siis sellisel on põhieesmärk see, et me saaks uuesti sooja sisse ja külma välja.

Külma välja saamiseks peame end higistama ajama ja sel puhul aitab vürtsikas toit ja füüsiline aktiivsus. Kui algstaadiumis te tunnete, et külm hakkab naha vahele pugema, minge jooksma või võimlema või mida iganes. Kui saab keha higistama, siis saab ka selle külma välja ja haigeks ei jää.

Ka alkohol – aga teatud reservatsioonidega muidugi! Alkohol on oma olemuselt soe, terav pipraviin on näiteks väga hea, sest ka pipar on kuum. Võtate seda pitsi sisse ja lööb külma välja. Vürtsidest on väga head ingver ja kaneel ning muidugi soojad joogid.

Kui on selline üldine energiapuudus, siis on ikkagi kõige parem puhata ja energia tuleb tagasi. Aga toitumise koha pealt on organ, mis energiat toodab, hiina meditsiini järgi on põrn ning põrna toniseerimiseks on väga hea ingver.  Kes ingverit maitse pärast ei talu, võiks ingveritee sisse panna natukene mett ja sidrunit, see mahendab maitset.

Põrna üheks funktsiooniks on niiskuse ümbertöötlemine ja selle transport organismis. Kui niiskus hakkab liigselt kogunema, siis inimese kehakaal tõuseb. Kui meil on põrna yang nõrk, siis niiskus koguneb. Mida aga soovitatakse inimesele, kel on kõrge kehakaal? Toortoitu, salateid, et oleks vähe kaloreid ja natukene rasvata jogurtit peale. Aga need toidud, mida soovitatakse, on kõik yin-tüüpi ja kurnavad veelgi rohkem põrna yang-energiat.

Mul on olnud patsiente, kes tulevad ja räägivad, et nad ei söö enam midagi, joovad ainult külma vett ja kehakaal tõuseb. Põhjus ongi see, et ka külm vesi jääb samamoodi organismi sisse, kuna põrn ei töötle teda ümber. Sellistel puhkudel kui me muudame toitumiskava selle eesmärgiga, et põrna yangi tugevdada, saab igapäevasel vee tarbimisel juba päris palju muuta sellega, et me ei joo mitte külma vaid sooja vett.

Mida teeb loodus talvel? Magab. Õnneks või kahjuks oleme meie, inimesed, veel siiamaani looduse osa. Kui me loodusseadustega vastuollu läheme, siis kaobki meie seest tasakaal. Esimene asi, mida tegelikult talvel võiks natukene rahulikumalt teha, on töötamine. Võtta natukene asju rahulikumalt, puhata rohkem, olla rohkem selles looduse rütmis, et ei kurnaks ületöötamisega oma neeruenergiat ära.

Teine asi on need samad emotsioonid. Kui meil on tööga või suhetega või mis iganes eluvaldkonnaga seoses mingid hirmud, siis juba nende endale teadvustamine on esimene samm, mis me enda heaks saame teha. Ja teine samm on see, et kui me saame neid asju muuta, siis muudame. Kui ei saa, siis suhtume hirmu tekitajatesse teistmoodi.  Et ei oleks pidev stress peal, mis neeruenergia ära kurnab. Ka töö ja puhkuse tasakaalutus kurnab neeruenergiat väga palju. Konstantselt üle enda võimete töötamisega tõmbame sõna otsest mõttes neerud energiast tühjaks. Ja kui me seejuures tarbime mingeid energiajooke, mis aitavad meie keha energiat mobiliseerida, siis see kõik toimub sellesama neeruenergia arvelt. Mida siis teha, kui olete väsinud? Puhata, lihtsalt välja magada.

Hiina meditsiinis on olulised ka aastaajad – igale aastaajale vastab mingi element ja energia ja vastav organ, mis on just sel ajal aktiivne. Metalli element on sügisega, vesi talvega, puu kevadega, tuli suvega seotud, maa element ei ole meie mõistes konkreetselt mingi aastaajaga seotud, teda kutsutakse vaheaastaajaks. See tähendab seda, et maa element on aktiivne sellel hetkel, kui üks aastaaeg muutub teiseks, pööripäevast nädal ühele ja teisele poole.

Mida talvel süüa?

Aastaaegadega seotud toitumine ehk toitumisteraapia on väga efektiivne. Ja selles suhtes hea, et seda saab ise teha. Millest see toitumine sõltub? Üks asi on kindlasti aastaaeg. Teine on inimese hetkeseis. Kui me võtame näiteks kontoritöötaja ja võrdleme seda inimesega, kes katustelt lund roogib, siis neil on vaja erinevat tüüpi toitu. Kes teeb füüsilist tööd, vajab rohkem sellist yang-tüüpi toitu. Kes teeb vaimset tööd, temal nii palju seda yangi vaja ei ole. Ja loomulikult sõltub ka haigusest, mis inimesel on: kui sul on kõrge palavik, siis ei ole mõtet hakata küüslauku sööma, sest küüslauk annab juurde yang-energiat.  Kui sul on pidev külmatunne, siis mõistus ütleb, et jäätist ei ole mõtet süüa – kuna see on piimast, mis on yang ja niiske ehk siis jäätis külm nii oma olemuselt kui ka temperatuurilt.

Talv on aeg, mil loodus on rahus. Vaatleme puid – nende energia on sügaval maa sees peidus ja samamoodi peaks ka meie organism talvel olema, et energia on sisse poole läinud, peidus välise eest. Kuidas seda saavutada? Me ei tohi talvel üle pingutada vürtsikate asjadega, kuna vürtsikad asjad avavad meie poorid. Näiteks süües midagi väga teravat, tekib hetkega punetus ja lööb higiseks. See tähendab, et naha poorid lähevad lahti ja kehast hakkab sooja välja tulema. Kui nüüd talvel väga palju vürtsikaid asju süüa, siis te annate seda enda sisemist energiat ära.

Talvel oleks hea süüa yin-tüüpi toitu, mis viib energia sisse. Yang-tüüpi toidust on mõttekas süüa selliseid asju, mis ei ole maitselt väga teravad, liha sobib, ka sibul ja küüslauk on iseenesest head, kuna nad niiväga välist ei ava.

Piim on meil väga palju üles kiidetud ja kasutatav ning piim iseenesest ongi väga hea – ükski toiduaine ei ole halb. Piimatoodete omaduseks on aga see, et nad on hästi niisked ja jahedad. See tähendab seda, et nad toovad meie organismi sisse niiskust, yinenergiat. Yin-tüüpi inimesel, kel pidevalt on külm olla, on tihtipeale põrna energia on nõrk ja siis hakkab organismi niiskus kogunema, mis võib väljenduda selles, et kaal tõuseb, võivad tekkida sellised kroonilised eritised, näiteks nohu või naistel valgevoolus, mis on kõik niiskuse sümptomid. Kui nüüd selline inimene liiga palju piimatooteid tarbib, siis ta annab koguaeg organismi niiskust juurde ja põrn ei tule sellega toime. Hingamisteede kroonilised põletikud, krooniline nohu või ka osad astma liigid on niiskusega seotud ja piimast tingitud. Ka näiteks adenoidid ja polüübid ninas -need võib kõik ära lõigata, aga kui see niiskus on ikkagi sees, siis nad tulevad tagasi.

Mida suvel süüa?

Üks suurimaid vigasid, mida suvel tehakse, on püüd keha kuumust jahutada välise külmaga – joome külma vett, sööme jäätist. Aga selle toime on, et kui me viime selle külma enda sisse, siis külm blokeerib energia liikumise ja piltlikult öeldes paneb meie naha poorid kinni. On palav olla, joote külma jooki, nahk kattub külma higiga ja kui poorid on kinni, siis ei saa kuumus enam keha seest välja vaid hakkab kogunema, teil on aina palavam, joote aina rohkem külma ja tekib selline nõiaring. Salatid, puuviljad, sedalaadi mahlased asjad on väga head jahutamiseks, neid ei pea sööma temperatuurilt külmana.

Teine hea asi suvel on vürtsikad toidud. Hiina meditsiini järgi on põhjuseks, et kui me sööme kuuma, teravat asja, siis ta avab meie naha poorid ja sisemine soojus pääseb välja ehk välimine ja sisemine tasakaalustuvad, me ei kuumene üle.  Kui me nüüd ainult jääjooki joome, siis me kuumeneme sisemiselt üle.

Kuula R2 saadet “Hallo, Kosmos!” hiina meditsiini doktor Rene Bürklandiga