Rasestumisvastased meetodid

Rasestumisvastaste meetoditega tutvudes võib uue informatsiooni hulk olla suur, kuid kindlasti leiad erinevate saadavalolevate vahendite hulgast endale sobivaima pikaajalise rasestumisvastase meetodi.

Rasestumisvastased meetodid jagunevad kahte põhirühma:

• barjäärimeetodid, mis takistavad sperma sattumist emakasse, kus seemnerakud võiksid munaraku viljastada;
• hormonaalsed meetodid, mis muudavad ajutiselt reproduktiivsüsteemi toimimise viisi.

Barjäärimeetodid:

• Kondoomid

Kondoomid on õhukesed lateksist või polüuretaanist kotikesed, mis on valmistatud nii, et need sobivad mehe jäigastunud suguti ümber. Saadaval on ka naiste kondoomid. Need on samuti valmistatud kummist ning paigaldatakse tuppe nagu ümberpööratud kondoom. Naiste ja meeste kondoomi ei tohi samaaegselt koos kasutada, kuna need võivad hõõrdumise tulemusena puruneda.

Kui kondoome kasutada õigesti, on nende tõhusus 93%. Võrreldes kaasaegsete hormonaalsete meetoditega on kondoomid vähem usaldusväärsed ja efektiivsed raseduse ärahoidmisel, kuid need on ainuke meetod, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi eest.

• Emakasisene vahend spiraal

Spiraal on väike plastmassist ja vasest T-kujuline vahend, mille paigaldab emakaõõnde väljaõppinud arst või medõde. Spiraal hoiab ära munaraku viljastamise, takistades sperma liikumist munajuhadesse või põhjustades paikseid muutusi emakas.

Kui seda kasutada õigesti, on selle tõhusus 99,5%. Üldjuhul ei paigaldata spiraali mittesünnitanud naistele ega naistele, kellel esineb aneemia.

• Pessaar/väike emakakaela kate

Pessaar/väike emakakaela kate on kummist või silikoonist kausikujuline vahend, mis asetatakse tuppe barjääriks sperma ja emakakaela vahele. Pessaari tuleb kasutada koos spermitsiidiga.

• Spermitsiidid

Spermitsiid üksinda ei ole rasestumisvastane vahend. Spermitsiide tuleb kasutada koos teiste barjäärimeetoditega nagu meeste või naiste kondoomi või pessaari/väikese emakakaela kattega ning need on välja töötatud barjäärimeetodite tõhususe suurendamiseks.

Kui pessaari ja spermitsiidi kasutatakse koos õigesti, siis on selle meetodi tõhusus 98%.

Hormonaalsed meetodid

• Pillid

Pille on kahte eri tüüpi: kombineeritud pillid ja ainult progestageeni sisaldavad pillid (minipillid).

Kombineeritud pillid sisaldavad kahte hormooni, östrogeeni ja progestageeni, mis takistavad igakuist munaraku vabanemist. Pillide retsepti väljastab arst. Kui pille kasutatakse õigesti, siis on nende tõhusus 99,97%.

Mõnel naisel võib pillide kasutamise alustamisel esineda kergeid kõrvaltoimeid, kuid need kaovad tavaliselt paari kuuga.

Ainult progestageeni sisaldavad pillid (minipillid).Minipilli toimel muutub emakakaela lima tihkemaks ning seega seemnerakkudele raskemini läbitavaks. Mõni nimetus minipille võib mõnedel naistel ennetada ka ovulatsiooni. Minipille võetakse iga päev, kuni pakend saab tühjaks. Järgmisel päeval alustatakse uue pakendiga. See tähendab, et pakendite vahele pausi ei jäeta ning pille võetakse ka menstruatsiooni ajal.
Kui minipille kasutada õigesti, on nende tõhusus 99,96%. Minipillid pakuvad väga usaldusväärset rasestumisvastast kaitset naistele, kes ei talu östrogeene.

Minipille tuleb võtta iga päev samal ajal, muidu ei pruugi need toimida. Pea kindlasti nõu oma arstiga erinevate meetodite kasutamise osas, et leida enda jaoks sobivaim rasestumisvastane vahend.

• Emakasisene süsteem (ESS)

ESS sisaldab vase ja muude metallide asemel progestageeni. Hormoon vabaneb emakasse väga aeglaselt ning paksendab emakakaela lima, muutes selle seemnerakkudele raskesti läbitavaks. ESSi tõhusus on 99,9%, kuid see ei ole esimene valik naistele, kes ei ole veel sünnitanud.

• Süstitavad kontratseptiivid

See on hormonaalne rasestumisvastane vahend, mida manustatakse süsti teel kas iga kuu või kord kolme kuu tagant.

Süstitavaid vahendeid on erinevaid: mõned sisaldavad ainult progestageeni, teistes on kombineeritud progestageen ja östrogeen. Süst vabastab hormooni aeglaselt ja hoiab nii ära ovulatsiooni. Süste teeb Sinu arst või medõde, nii et pead arstivisiidi aega kindlasti järgima.

• Implantaadid

Implantaat on tilluke painduv progestageeniga impregneeritud toru (mõni implantaat koosneb kahest torust), mis paigaldatakse naha alla õlavarre siseküljele. Protseduuri teostatakse kohaliku tuimestusega ning implantaadi paigaldab väljaõppinud arst või medõde. Implantaadist vabaneb kolmeaastase perioodi jooksul pidevalt väike kogus hormooni, misjärel vana implantaat eemaldatakse ja paigaldatakse uus. See meetod pärsib ovulatsiooni ja muudab emakakaela lima tihkemaks, nii et seemnerakkudele on see raskesti läbitav. Pärast implantaadi eemaldamist viljakus taastub.

Implantaadi tõhusus on 99,95%.

• Rasestumisvastane plaaster

See on östrogeeni ja progestageeni sisaldav väike ruudukujuline nahale kleebitav plaaster, millest vabaneb aeglaselt läbi naha hormoone. Plaaster asetatakse tuharatele, kõhule või ülakehale, vältides rindade piirkonda. Kolmel järjestikusel nädalal asetatakse kord nädalas nahale uus plaaster, neljas nädal on plaastrivaba. Plaaster hoiab ära ovulatsiooni (munaraku vabanemise munasarjast) ja paksendab emakakaela lima, muutes selle seemnerakkudele raskesti läbitavaks.

Rasestumisvastase plaastri tõhusus on õige kasutamise korral 99%
Plaastrit ei ole vaja vahetada iga päev ning see on alternatiivne kombineeritud hormonaalne vahend kombineeritud pillidele.

• Rasestumisvastane rõngas

Tuperõngas on umbes 5 cm läbimõõduga painduv rõngas. Naine sisestab selle ise tuppe, kus tupeseina lihased seda paigal hoiavad. Tuperõngas jäetakse oma kohale kolmeks nädalaks, misjärel rõngas eemaldatakse ja tehakse nädalane paus. Pärast nädalapikkust vaheaega asetatakse tuppe uus rõngas.

Kui tuperõngast õigesti kasutada, on selle tõhusus 99%.

 

Teised meetodid

• Katkestatud suguühe

See on üks vanimaid ja ühtlasi ebausaldusväärsemaid rasestumisvastaseid meetodeid. Vahekorra ajal peab mees enne seemnepurset oma suguti tupest välja tõmbama, et sperma ei satuks naise tuppe.

See meetod nõuab mehelt täielikku enesekontrolli. Meetod ei ole usaldusväärne, kuna väike kogus spermat võib naise tuppa jõuda juba enne seemnepurset. Aastas rasestub 100 naist 1000st.

• Füsioloogilised meetodid

See meetod põhineb naise viljakate päevade väljaarvutamisel, nii et nendel päevadel ollakse eriti hoolikas või välditakse vahekorda.

Selle meetodi järgimine nõuab kõrget motivatsiooni ning eelnevalt tasub nõu saamiseks konsulteerida arsti või medõega. Meetod ei ole usaldusväärne ning seda peaks kasutama ainult juhul, kui planeerimata rasestumine on teie jaoks aktsepteeritav. Kuna viljakatel päevadel ei ole vahekord lubatud, siis võib meetod pärssida suguelu.

• Steriliseerimine

Steriliseerimine sobib inimestele, kes on kindlalt otsustanud, et nad ei soovi rohkem lapsi saada. Steriliseerimine on püsiv rasestumisvastane meetod, kuigi meestel on võimalik ka viljakust taastada. Viljakuse taastamine on keeruline operatsioon ning see ei pruugi alati olla tulemuslik. Kui sa ei ole kindel selles, et Sa ei soovi tulevikus enam lapsi saada, siis ei tohiks sterilisatsiooni ette võtta.

Hädaabikontratseptsioon

Kui sa olid kaitsmata vahekorras või kardad, et sinu rasestumisvastane vahend ei toiminud, võid kasutada hädaabivahendit. Hädaabimeetod on tagavaravariant juhuks, kui miski läheb valesti ning see pole ette nähtud regulaarseks kasutamiseks.

Hädaabipille e. SOS-pille võib võtta kuni 72 tunni (3 päeva) jooksul pärast vahekorda. Mida varem pill sisse võtta, seda tõhusam on selle toime. Hädaabipilli võtmine 72 tunni jooksul pärast kaitsmata vahekorda vähendab raseduse riski vähemalt 75%.

Allikas: Noorteportaal NIP, www.nip.ee