Ava külgmenüü

Rahvakalendri järgi on pühapäeval munapüha

Enamik meist rõõmustab alanud pikal nädalavahetusel vabade päevade ja perega veedetud aja üle. Varasemad küsitlused on näidanud, et suurema osa eestlaste jaoks on algavad pühad muna- ja kevadpüha, mil värvitakse ja koksitakse iidse tava kohaselt mune. Sellel kodusel ja kõigile tuttaval pühal on meie rahva juures sügav ja vägev tagapõhi. Miks me peame munapüha? Eks ikka seepärast, et pühitseda kevadet ja elu tärkamist, kirjutab Ahto Kaasik oma Facebooki lehel.

Meie rahvakultuuri põhjal võib seda pidada ka maailma loomise pühaks. Eesti vanades loomislauludes on loojaks ilmalind. Looja tähendab maakeeli munejat ja loomine munemist. Ilmalinnu munadest sünnib maa, tähed, kuu, päike, inimesed, loomad, linnud ja palju muud. Muna on korraga toit, väeallikas, märk elujõust ja maailma loomisest. Elu loob end aina uuesti ja munapüha aitab seda meeles hoida.Munapüha tähistades pole põhjust kõnelda lihavõttest ega ülestõusmisest. Munapüha, kiigepüha, suur püha ehk enipäiv on maarahva vana kevadpüha, millega kaasneb hulk muistseid kombeid.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.