Ava külgmenüü

Rahvakalendri järgi on 14. aprill künnipäev, mis on aiapidajate ja põllumeeste jaoks tähtis püha

Maarahva kalendri järgi on künnipäev alati mahlakuu ehk aprilli 14. päeval ja tähistab suvise tööpoolaasta ja künniaja algust, vahendab Maavald.ee. Loe, millised on künnipäevaga seotud uskumused ja traditsioonid.

Kui päris künnitöö jaoks on põld veel jääs või lumine, peab põllumees künnipäeval kasvõi ühe vao kündma, siis lumi sulab hästi ja saak tuleb hea. Päris künnitöö algab muidugi siis, kui ilmad seda lubavad, olgu enne või peale künnipäeva. Peamiselt lõuna pool on aga hästi tuntud vanasõna, mille kohaselt virgal mehel on künnipäevaks maa küntud või ta on ammu kündmas, laisk aga alles seab atra.Künnipäeval tuleks tõusta enne päevatõusu, et olla suvi läbi virk ja tubli. Kündjat kastetakse põllule minnes või sealt tulles veega ja talle antakse kõvaks keedetud muna. Ka muid esimese töö tegijaid on kastetud, et neid õnnistada ja anda neile head tervist.Künnipäev on olnud üks kevadiste külvinädalate lugemise peamisi algustähtpäevi, mis arvatavasti hiljem on kandunud karjalaskepäevale (23.04.). Külvinädalaid on loetud mitmeti, kuid 10 külvinädalat jääb künnipäevast leedopäevani (24.06.) ja 14 nädalat jaakapäevani (25.07.).Künnipäeva on seostatud sõela tähtkujuga. Vanasõna ütleb: Kui sõgel akko, siis härg vakko (karula).

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.