Aasta teine kuu kannab maakeeles mitmeid nimesid: radokuu, helmekuu, tõine kuu, soesõidukuu, soekuu, hundikuu ja kirbukuu. Nagu kuu, nii nimed. Rado ja radu tähendavad võro keeli tuisku ja tormi, helmed tähendavad sädelevaid härmahelmeid, soesõidukuu sute jooksuaega. Mida kirbukuu tähendab, mine võta kinni.
Kirikukalendrist on tulnud nimed nagu: küündlapäävakuu, küünlakuu, küündlakuu, küündlekuu, küinlakuu, küinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu. Küünlapäev ja küünlakuu on omakorda sinna jõudnud vana Rooma kalendrist.
Veebruar (vadjas fevral’i) on pärit Rooma kalendrist, kus aasta viimaseks kuuks olev februarius tähendab puhastuskuud ja on pühendatud jumal Februale, ka Februusile. Etruskidel oli Februus samuti puhastuse ja ka allmaailma jumal. Veebruarikuu nimi võib pärineda ka Febriselt, kes oli Roomas palaviku ja malaaria jumal.
Radokuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) göjemånad – lumekuu, Poola luty – külmakuu, Leedu vasaris – talve surmakuu, Horvaatia veljaca – tuisu- ja pikenevate päevade kuu, Ukraina ljutii – külmakuu.
Hõimurahvastel: Komi uras’ öm – oravajaht, õmblustööd, Ersa davolkov – pilvekuu, Mari purgõš – hangekuu. Soome keeli on kuu nimi helmikuu, mis tähendab härmahelme kuud.
Radokuu vägi
Radokuud loetakse koos südakuuga aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval (ka kaledal, kuival, kalgil) ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Seetõttu on radokuu olnud ka üks peamisi ehitus- ja tarbepuu langetamisi aegu.
Kanepis on kõneldud: Kõige kuivem aeg on siis, kui küünlakuu kolme päeva vanune on, siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud üldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal võtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga küünlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)
Radokuu pühad
2.02. Pudrupäev poolitab inimeste toidu. Külma süda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste püha – naised käivad külas, mehed teevad koduse töö. Saartel ning suurel maal lääne ja lõuna pool juuakse tervistavat puna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
9.02. Luuvalupäeval ei tohi tööd teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luud-liikmed kogu järgmise aasta. Ka magatakse sel hommikul kauem kui muidu, ikka selleks, et tervist kosutada. Kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal kare vill.
24. Ussi äratamise päeval tulevat ussil hing sisse ja ta pööravat külge. Kui siis paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata ehk uss üle tee roomata, tuleb päikeseline ja kuldne suvi. Ka on sel päeval suur mõju eeloleva suve putuka- ja kalarohkusele.
28.02. – 1.03. Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev). Liugupäeval (28.02.) on keelatud naistetööd. Käiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, siis kasvavad nad hästi. Tuhkapäeval (1.03.) ei kammita juukseid. Sellest päevast ei võeta enam toas tuld üles.
Allikas: Energiavahetus: universum sätib kõik tasakaalu
Mida teha kui “lambid ei sära” ehk eluenergia tase on madal?
Muutes oma sagedust, muudad maailma enda ümber
