Rahutute jalgade sündroom esineb ligi 10 protsendil inimestest (sagedasemalt naistel) ja ligi 60 protsendil neist esineb seda sündroomi ka suguvõsas. Rahutute jalgade sündroomi (restless legs syndrome, RLS) diagnoositakse üldiselt sümptomite põhjal. Kui päevasel aja sümptomeid ei esine, kuid õhtul voodis hakatakse jalgades ebamugavust tundma, siis viiakse läbi PSG-uuring, mille põhjal on võimalik lisaks rahutute jalgade sündroomile tuvastada ka perioodiliste jäsemeliigutuste häire (periodic limb movement disorder, PLMD), mis sellega sageli kaasneb. Taaskord on tegemist sellise unehäirega, mis jääb tihti diagnoosimata.
Tegemist on üsna salakavala häirega, sest isegi kui inimene ise ei taju RLS-i sümptomeid, võivad tema jalad öösel – just öö esimeses pooles (N3-unes) – olla aktiivsed ja tekitada mikroärkamisi (lühiajalised virgumised, mida saab mõõta aju EEG-uuringuga), mis tekitavad päevaks raske enesetunde. Inimene ise võib olla sellest täiesti teadmatuses ning aitab see, kui kaaslane ütleb talle, et ta jalad on öösel rahutud või liiguvad imelikult.
Sümptomid
• Ebameeldiv tunne jalgades magamise ajal.
