Probiootikumidest võib olla abi kehakaalu alandamisel

Funktsionaalse meditsiini esindajad ja kliinilised toitumisnõustajad üritavad tavaliselt inimese tervist parandada ja seeläbi ülemäärase kehakaalu algpõhjust lahendada. Mõte on suurepärane, aga teostada on seda väga raske, sest ülekaal võib kaasneda ligi saja erineva haigusega. Nii näiteks võivad mõned nendest algpõhjustest peituda kilpnäärme alatalitluses, muudes hormonaalse tasakaalu häiretes, mõne toitaine nappuses, veresuhkru ebastabiilses tasemes, ravimite kõrvaltoimetes või stressis ja teistes emotsionaalsetes probleemides. Unepuudus üksi võib olla olulisem rasvumise põhjus kui ülesöömine ja ebapiisav liikumine. Tähtsaid tegureid on veel palju.

Keskmine täiskasvanu vajab normaalsete kehaliste funktsioonide täitmiseks päevas ainult umbes 1300 kilokalorit. Keskmine inimene sööb aga 2000-2500 kilokalorit päevas, mis tähendab, et 40-50 protsendist söögiga saadud energiast tuleb vabaneda kuidagi muudmoodi. Teoreetiliselt oleks selleks vaja teha kaks tundi aeroobset trenni päevas, mis ei ole just kuigi praktiline. Seega peavad siin veel mingid muud tegurid mängus olema.

Lahustuvad kiudained (mida sisaldavad näiteks õunakoored ja oad) aeglustavad suhkru imendumist. Lahustumatud kiudained (mida saab näiteks köögi- ja teraviljadest ning õuna sisemisest osast) tekitavad täiskõhutunde ja on bakteritele toiduks. On näidatud, et tänu täiskõhutundele, mille kiudained tekitavad, sööme me 15% vähem.

Mulle tundub, et enamik inimesi on terve elu dieeti pidanud, mistõttu ei ole ma kunagi hästi mõistnud, miks on vaja süüa “isu tekitavaid” eelroogasid (appetizers). Mõistlikum oleks süüa alustuseks üks õun, et hoopis söögiisu vähendada. Kaalualandustabletid on parimal juhul ajutine abinõu ning pealegi on need kaalu alandamisel keskmiselt vaid 4-8% tõhusamad kui platseebo. Mõned nendest ravimitest on osutunud liiga ohtlikuks ning müügilt ära korjatud. Isegi looduslikud söögiisu vähendajad ja ainevahetust stimuleerivad preparaadid omavad kesist ja ajutist efekti. Maovähendusoperatsioon on riskantne ja kallis ning maomahu väiksus tekitab seejärel pidevaid probleeme toitainete kättesaadavusega.

Nõustamisest, mis innustab kogukaid inimesi enda keha aktsepteerima ja armastama, võib psühholoogilises plaanis küll mõningal määral kasu olla, ent see ei lahenda kuidagi ülekaalulisusega seotud pikaajalisi terviseriske.

Teadlik söömine aitab toitu paremini hinnata ning põhjalikum närimine stimuleerib küllastustunde teket ja soodustab seedimist. Mingil põhjusel leidub maitse- ja lõhnaretseptoreid mitte ainult suus, vaid ka seedekulgla teistes osades. Need retseptorid koguvad nähtavasti teavet, mis on kuidagi seotud rahulolutundega.

On selge, et inimkeha peab vereringes oleva vere hulka, maksa mõõtmeid jmt parameetreid pingsalt jälgima ja reguleerima. Vähem teatakse aga seda, et sama kehtib ka rasvavarude kohta. Rasvumise üheks põhjuseks on häire süsteemis, mis reguleerib rasvamassi kogust. Rasvamassi kontrollsüsteem meenutab natuke termostaati, mis lülitab kliimaseadme välja ja küttesüsteemi sisse, et hoida ühtlast temperatuuri. Keha valvab samamoodi oma rasvamassi, et hoida seda kindla seadepunkti juures. Greliin ja mõned teised ained suurendavad rasva hulka. Koletsüstokiniin (CCK), peptiid YY (PYY), insuliin ja amüliin vähendavad rasva hulka, mõjutades söögiisu, seedimist ja ainevahetust. Keha manipuleerib nende signaalmolekulidega vastavalt sisendile, milleks on näiteks rasvasisalduse vähenemine toidus, rasvarakud ise või muutused insuliinitundlikkuses. Praeguseks on teada, et mikroobid mängivad nende kemikaalide taseme tõusu ja languse juures ilmselt väga tähtsat rolli.

Soolestiku mikroorganismide tasakaalu parandamine on võrdlemisi uus ametlik lisandus funktsionaalse meditsiini esindajate võtete arsenali.

Kuidas probiootikumid aitavad?

Kui keskendume tervise parandamisele, siis läheb sageli ka kehakaal normi. Nagu selgub, peitub üks põhjus selles, et seoses üldise tervise paranemisega on ka soolebakterite tasakaal taastunud. Mingite konkreetsete, kaalu alandamiseks mõeldud bakterite eraldamine ja toidulisandina manustamine on aga hoopis teine teema.

Bariaatrilise kirurgia õppetunnid Pärast Roux-en-Y meetodil tehtud möödajuhtivat maovähendusoperatsiooni (RYGB) väheneb patsientide näljatunne, nad söövad vähem suhkrut ja nende tung tarvitada rasvaseid toite väheneb. Arvatakse, et seda tüüpi operatsiooni käigus võib keha rasvasisalduse seadepunkt nihkuda. Patsiendid kaotavad sageli sedavõrd kiiresti nii kaalu kui ka keharasva, et seda ei saa seletada väiksema kalorite tarbimisega või muutustega toitainete imendumises. Nende veresuhkru tase muutub samuti stabiilsemaks. Nende positiivsete muutuste saladus võib vabalt peituda bakterite koosseisu muutustes.

Kuulasin hiljuti meditsiini- ja filosoofiadoktori Lee Michael Kaplani põnevat loengut. (Ta on Massachusettsi üldhaigla rasvumise, ainevahetuse ja toitumisteaduste instituudi direktor ning ühtlasi Harvardi meditsiinikooli dotsent.) Ta osales teedrajavates uuringutes, milles püüti seda nähtust paremini seletada. Uuringus kasutati mikroobivabu hiiri. Nagu võib-olla mäletate, puudub nendel loomadel soolestiku mikrobioota ning nad on kasvanud üles steriilses keskkonnas. Kui nendele hiirtele siirdati normaalne floora, siis nad ei hakanud rohkem sööma, aga võtsid kaalus juurde. Uued soolestikus kanda kinnitanud bakterid aitasid loomadel nähtavasti samast toidukogusest rohkem energiat kätte saada. Kui hiirtele tehti RYGB-operatsioon, siis nad kaotasid kaalu ning erinevate bakteriliikide proportsioon nende soolestikus muutus. Gammaproteobacteria (Escherichia – Proteobacteria hõimkonda kuuluv perekond) ja Verrucomicrobia (Akkermansia) osakaal suurenes ja jäi uuele kõrgemale tasemele püsima. (Teised uuringud on näidanud, et RYGB-operatsiooni järel suureneb ka Bacteroidetes’e hõimkonna esindajate osakaal.) Kui operatsiooni läbinud hiirte uus mikrobioota siirdati mikroobivabadele hiirtele, oli tulemuseks kehakaalu ja rasva vähenemine. Sarnaseid muutusi on täheldatud ka RYGB-operatsiooni läbi teinud inimeste fekaalses mikrobiootas, mistõttu arvatakse, et kirjeldatud hiirekatse võib seletada ka inimestega toimuvat. RYGB-operatsioon kutsub mingil viisil esile muutuse soolebakterite koosseisus, mis omakorda etendab olulist rolli kaalulanguse juures. Loodetavasti leitakse peatselt mõni meetod, kuidas mõjutada mikroobide tasakaalu soodsas suunas, ilma et selleks oleks tarvis teha riskantset RYGB-operatsiooni.

Võib tunduda uskumatu, et tillukesed bakterid ja pärmseened suudavad meie kehakaalu nii tugevalt mõjutada. Mitmeid spetsiifilisi funktsioone, mis kirjeldatud positiivseid toimeid vahendavad, alles hakatakse tasapisi mõistma.

Soole mikroorganisme peetakse kilpnäärme sarnaseks endokriinorganiks, mis mängib kehakaalu seisukohast keskset rolli. Näiteks mõjutavad nii probiootikumid kui ka prebiootikumid nälja- ja küllastustunnet vahendavate greliini ja leptiini tootmist ning rakkude tundlikkust nende ainete suhtes. Ülesöömine on enamasti seotud meeleoluga ning enamasti ei sirutata kätt “lohutust otsides” välja mitte madala kalorsusega köögiviljade järele. Nagu meeleoluhäireid ja stressi käsitlevas alapeatükis kirjeldan, toodavad meie mikroorganismid mitmesuguseid meeleolu normaliseerivaid aineid.

Kui bifidobakterid kiudaineid lagundavad, siis on üheks tulemuseks butüraat, millel on nähtavasti söögiisu vähendav toime. Atsetaat ja propionaat on bakterite poolt toodetavad lühikese ahelaga rasvhapped, mis soodustavad ainevahetust.

Strateegiad ja taktikad

Mikroorganismid kasutavad mitmeid ellujäämise tõenäosust suurendavaid strateegiaid. Nii näiteks sunnivad nad peremeest – inimest – endile toitu andma. Selleks panevad nad meid ihalema endile sobivaid toite ning muudavad nii meie maitse-eelistusi kui ka meeleolu – näiteks tekitades meile hea või halva tuju vastavalt sellele, kas oleme nende vajadused rahuldanud või mitte.

Pärmseene vohamine, mis avaldab negatiivset mõju ainevahetusele, võimendab iha teatud toitude järele ja röövib energiat, on teada-tuntud kaalutõusu põhjus. Probiootikumid aitavad pärmseene vohamist ohjeldada.

Probiootikumid toodavad konjugeeritud linoolhapet (CLA), mis on sageli kaalulangust soodustavate toidulisandite koostises.

Neljandas peatükis nägime, et probiootikumid võivad avaldada positiivset toimet nii insuliiniresistentsusele, põletiku vähendamisele, toitainete imendumisele, hormonaalsele tasakaalule, (sportimiseks vajalikule) energiatasemele, toksiinide väljaviimisele kui ka muudele funktsioonidele, mis aitavad säilitada tervislikku kehakaalu.

Oleme rääkinud sellest, et probiootikumid parandavad meeleolu. Juba sellest üksi võib olla palju abi, sest suur osa (kui mitte suurem osa) tarbetust söömisest on emotsioonidest põhjustatud.

Lekkiv sool võib viia kaalutõusuni. Nagu 9. peatükis nägime, aitavad probiootikumid seda probleemi ohjeldada.

Väga paljude ravimite üheks kõrvaltoimeks on kaalutõus. Kui terviseprobleem õnnestub nende ravimite asemel probiootikumidega kõrvaldada, siis õnnestub ühtlasi ka seda kõrvaltoimet vältida.

Vaatlusuuringud

Alles inimese mikrobioomi uurimise projekti käivitamise järel hakkas selguma tõsiasi, et saledate ja ülekaaluliste inimeste bakteripopulatsioonid erinevad. See uus teadussuund tundub põnev ja paljutõotav, aga ärge muretsege, kui teema tundub pisut segane. Kui teile jääb mulje, et asi ei ole segane, siis ei ole ma järelikult teemat korrektselt kirjeldanud. Olen võimalusel lisanud teksti ka probiootiliste liikide ja tüvede nimed – aga üksnes selleks, et toetada alalõigus “Kokkuvõte probiootikumide ja kaalu langetamise kohta” tehtud järeldusi. Vaatlevat tüüpi uuringutes fikseerivad teadlased vaadeldavad tegurid sellistena, nagu need hetkel parasjagu on.

Sageli väidetakse, nagu oleks uuringute andmetel saledatel inimestel – ja ka loomadel – (kuni 50%) vähem Firmicutes’i hõimkonna esindajaid ja (kuni 50%) rohkem Bacteroidetes’i hõimkonna esindajaid; rasvunutel peaks teoreetiliselt olema asi vastupidi. Tundub, et olukord on siiski keerukam ning samuti esineb erandeid.

Järgnevates alapunktides tähistavad sulgudes olevad nimed laiemat alajaotust, mida nimetatakse hõimkonnaks. Lisasin hõimkonnad sulgudesse, osutamaks liiga lihtsustatud lähenemisele, mida võib mõnikord kohata.

Saledust seostatakse järgmiste bakteritega: Christensenella (Firmicutes), Lactobacilli (Firmicutes), Bifidobacteria (Actinobacteria) ja Verrucomicrobia (Akkermansia).

Rasvumist seostatakse järgmiste bakteritega: Erysipelotrichaceae (Firmicutes), Bacillus (Firmicutes), Eubacterium cylindroides (Firmicutes) ja Enterobacteria (Proteobacteria).

Nagu järgmises alalõigus näeme, suurendab Lactobacilli bakterite manustamine (mis kuuluvad “paksude” hõimkonda Firmicutes) saledust soodustavate bakterite Bacteroidetes ja Bifidobacteria taset.

Nagu näete, kuulub hõimkonda Firmicutes nii saledust kui ka rasvumist soodustavaid baktereid. Täiskasvanutel, kellel oli kõrgem Verrucomicrobia (Akkermansia) tase, oli vähem keharasva ning nende veresuhkru tase püsis stabiilsem.

Konkreetsed liigid ja tüved pakuvad kindlasti huvi, aga kõige tähtsam tegur tundub olevat mitmekesisus. Taanlaste uuring, mis avaldati ajakirjas Nature (29. august 2013), näitas, et rasvunud inimestel oli probiootikumide koosseis märkimisväärselt liigivaesem.

Eespool oli juttu sellest, et ilma mitmekesise mikrobioomita imikud (põhjuseks kas antibiootikumid või keisrilõige) muutusid hilisemas lapsepõlves suurema tõenäosusega ülekaaluliseks. Londoni King’s College’i geneetikaekspert professor Tim Spector on uurinud üle 20 aasta 11 000 kaksikute paari. Ta leidis, et ranget kaalulangetusdieeti pidavad inimesed on oma kaksikõe või -vennaga võrreldes paksemad ja nende mikrobioom on liigivaesem. Kas siin võib põhjuseks olla see, et kuna enamiku kaalulangetusdieetide puhul piiratakse tarbitavate toitude ringi, siis seoses sellega väheneb ka bakterite mitmekesisus?

Hiiri uurides on leitud, et rasvunud hiirtel on teistsugune ja liigivaesem bakterite koosseis kui nende saledatel pesakonnakaaslastel. Antibiootikumid põhjustavad nii farmiloomadel kui ka laborihiirtel kaalutõusu, sest hävitavad mitmekesise bakterite koloonia, mis oleks aidanud kehakaalu normis hoida. Nägime 2. peatükis, et kui maos elavat paha bakterit üritatakse antibiootikumidega välja juurida, kipub kehakaal üles minema.

Mõned teadlased on oletanud, et rasvumist võivad põhjustada isegi need nn teise ringi antibiootikumid ja mikroobivastased ühendid, mida me toidu ja joogiveega saame.

Sekkumisuuringud

Seda tüüpi uuringutes muudavad teadlased sihilikult mingit tegurit ja mõõdavad seejärel sekkumise mõju või tagajärge. Sageli kasutatakse hiiri, sest inimesi on palju raskem kontrollida ja lisaks on inimuuringud palju kulukamad. Et välistada geneetilise tausta mõju, kasutatakse mõnikord kaksikuid.

Professor Tim Spector, kellest oli pisut varem juba juttu, leidis, et kui toita mõlemat kaksikut identse söögiga, mis sisaldab võrdsel hulgal lisakaloreid, siis võib üks neist kuni kolm korda rohkem kaalus juurde võtta. Ta seletas seda efekti floora erinevustega. Mikroobivabadele hiirtele siirdati täielik komplekt inimkaksikutelt pärit mikroobe (üks kaksikutest oli sale, teine rasvunud).

Kokkuvõte probiootikumide ja kaalu langetamise kohta

Soovin küll, et saaksin anda soovitusi stiilis “tarvitage probiootilist toidulisandit see-ja-see ja kilod kaovad”, aga teadus ei ole veel nii kaugele arenenud. Nagu nägime, on kaalu langetamiseks abi olnud mitmetest probiootilistest liikidest ja alamliikidest, millest mõned kuuluvad koguni väidetavalt “rasvumisega seotud” hõimkonda Firmicutes. Niisiis, põhijäreldus, mille kõigi nende uuringute põhjal võib teha, on ilmselt see, et rasvunute soolebakterite koosseis ei ole nii mitmekesine. Praktiliselt kõigis uuringutes oli mitmekesisema bakterite koosseisuga inimestel madalam paastuveresuhkru tase, madalam insuliinitase ja keha väiksem rasvasisaldus. See viitab sellele, et kõige rohkem on ilmselt kasu mitut probiootikumi sisaldavatest toidulisanditest – ka uuringutulemuste põhjal võib sama öelda. Kahtlemata on väga oluline ka see, millega me oma mikroobe toidame. Näiteks selgus, et linaseemned on kasulikud ning searasv võib olla üllatuslikul kombel soodsama toimega kui taimeõlid. Ühes uuringus leiti, et rasvunud katseisikud, kes tarbisid iga päev vähemalt 30 grammi kiudaineid, võtsid kaalus peaaegu sama palju alla kui väga ranget dieeti pidavad katseisikud. Võib oletada, et üheks põhjuseks oli kiudainete soodne mõju kasulikele bakteritele. Konsensuse puudumine teadusmaailmas ei takista ettevõtteid turule toomast probiootilisi tooteid, mis aitavad väidetavalt kaalu langetada. Nii näiteks sain ma ühelt ettevõttelt päris mitu rämpskirja väidetavalt kaalu alandava toidulisandi reklaamiga. Võtsin viimaks kätte ja tegin internetis taustauuringu. (Ma ei hakka siinkohal nimesid nimetama, sest vastasel korral võib mõnel raamatut pealiskaudselt sirvival inimesel jääda mulje, et ma soovitan seda toodet.) Selgus, et toode sisaldab ainult ühte liiki baktereid ning ma ei leidnud ühtegi uuringut, mis oleks toetanud selle kasutamist kaalualandajana. Teada on üksnes, et see bakter moodustab spoore. Enamik kommentaare tootele olid üpris negatiivse tooniga. Kui sellest tootest kaalu alandamisel üldse mingit kasu on, siis ilmselt tuleneb see taimsete koostisainete stimuleerivast toimest.

Soovituslikud abinõud

Mitmed salenemiseks ette võetavad dieedid osutuvad kokkuvõttes hoopis ennasthävitavaks tegevuseks. Põhjus peitub minu arvates nii selles, et dieedi pidajad ei arvesta paljude erinevate teguritega, mis viivad toiduga liialdamiseni (ning millest oli eespool juttu), kui ka selles, et oma probiootilistele bakteritele ei anta korralikult süüa. Seitsmendas peatükis rääkisime sellest, kui oluline on tervise seisukohast süüa selliseid toite, mis toetavad meile kasulikke baktereid, ja hoiduda toitudest, mis meeldivad kahjulikele bakteritele. Tundub, et väga oluline on süüa regulaarselt ka toite, mis toetavad salenemist soodustavaid baktereid. Rasvumist ja salenemist soodustavate bakterite tasakaalu muutmiseks piisab toitumisharjumuste muutmisest. Isegi kui õnnestuks leida ideaalseid salenemist soodustavaid baktereid sisaldav toidulisand, ei pruugi need bakterid rämpstoitu tarbiva inimese soolde püsima jääda. Näiteks Verrucomicrobia (Akkermansia) bakterid, mida seostatakse saledusega, armastavad väga vaiku ning kiudaineid. (Selle bakteri kasulik toime võib osaliselt tuleneda sellest, et ta toodab teistele sõbralikele mikroorganismidele sobilikke toitaineid.) Pidevalt töödeldud toite süües ei pea need bakterid ilmselt kaua vastu, sest sobiv “kütus” saab otsa. Õnneks ei tule selleks järgida mingit veidrat dieeti, vaid pigem süüa neidsamu täisväärtuslikke toite, mida krooniliste haiguste ennetamiseks niikuinii tuleks süüa.

Tuleb välja, et kui piirame diabeediriski vähendamiseks maiustuste ja limonaadi tarbimist, sööme vähi ennetamiseks köögivilju ja tugevdame oma südant füüsilise aktiivsusega, siis nendel tegevustel on mitu positiivset mõju, nimelt mõjuvad need ka meie mikrobioomile hästi. Näiteks, nagu pärmseente teema juures mainisin, armastavad need patogeenid magusaid, ohtralt suhkrut ja tärklist sisaldavaid toite. Needsamad toidud põhjustavad veresuhkru suuri kõikumisi ja suurendavad ohtu haigestuda diabeeti, südamehaigustesse, vähki ja Alzheimeri tõppe – ning loomulikult ka ohtu rasvuda. Mida rafineeritumad ja töödeldumad need tärkliserikkad magusad toidud on, seda halvemini mõjuvad need meie ja meie soolte (ka nende soolte, mis üle püksivärvli ripuvad!) tervisele. Põhjalikult töödeldud toidud sisaldavad kõige vähem toitaineid ja kõige rohkem lisaaineid. Nagu nägime, kuuluvad lisaainete hulka näiteks emulgaatorid, mis kahjustavad meie probiootilisi baktereid, ja kunstlikud magusained, mis vähendavad bakterite liigirikkust. (Muide, enamik uuringuid ei soovita kaalu alandamiseks suhkru asemel kunstlikke magusaineid tarbida.)

Täisväärtuslik dieet võib sisaldada ka hõrgutisi. Näiteks šokolaadi (mida tumedam, seda parem) peetakse heade bakterite toiduks. Kui teame, et mõni toit ei ole meile kasulik, siis saame selle tarvitamist vähendada ka sel viisil, et säilitame valvsuse ja ei lase enda ajul ennast haneks tõmmata. Cornelli ülikooli teadlane Brian Wansink on teinud koos oma töögrupiga tähelepanuväärseid, loovaid ja vahel lausa lõbusaid katseid, mis näitavad, kuidas vaevumärgatavad stiimulid võivad muuta nii meie toidueelistusi kui ka seda, kui palju me sööme. Lisasin tema raamatu peatükki “Allikad” (lk 308). Palju väärtuslikku infot leiate ka tasuta veebisaidilt foodpsychology.cornell.edu.

Süües kvaliteetseid töötlemata valke, köögivilju, pähkleid, seemneid, häid rasvu ja koorimata puuvilju (vähem magusad on kasulikumad), loote soodsa keskkonna kasulikumatele bakteritele. Ka piima- ja täisteratooted võivad olla kasulikud neile, kes neid taluvad. (Võib-olla tasuks vältida gluteeni sisaldavate nisu-, rukki- ja odrajahutoodete liigset tarvitamist, sest gluteen võib lekkiva soole probleemi võimendada. Mõnedes uuringutes on leitud, et mikrobioomile mõjub paremini, kui sööme vähem liha ja rasva, aga mõnede segavate tegurite tõttu on järelduste tegemine raskendatud.) Äsja kirjeldatud toidud kuuluvad Vahemere dieedi hulka, mis näib olevat tervisele kasulik. Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et Vahemere dieet on tegelikult suure rasvasisaldusega dieet, aga see sisaldab palju kääritatud toite.

Muud võimalused

Paljud ravimid põhjustavad kaalutõusu. Nii näiteks leiti 28 000 inimest enam kui kümne aasta jooksul jälgides, et need, kes tarvitasid statiine (kolesterooli alandavaid ravimeid), sõid rohkem ja võtsid kaalus oluliselt rohkem juurde kui need, kes mainitud ravimeid ei tarvitanud. Pole täpselt teada, kas ravim mõjutas kehakeemiat või soolemikroobe või lihtsalt muutis hoiakuid, aga rasv igatahes kogunes.

Kokkuvõte

Me teame, et probiootikumidest võib olla kasu äärmiselt paljude erinevate terviseprobleemide korral. Kui aga meenutada, et meie keha on koduks triljonitele mikroorganismidele ning tuhandetele liikidele ja tüvedele, kes kõik täidavad tohutul hulgal erinevaid biokeemilisi ülesandeid, siis tõenäoliselt näeme üksnes jäämäe tippu. Kui teile kõige enam meelehärmi valmistavast tervisehädast raamatu teises osas juttu ei ole, siis igatahes tasub teil soole tervist tugevdavaid meetodeid, mida eespool kirjeldasime, ikkagi kasutada, sest kaotada ei ole midagi, võita on aga palju. Ning kuna paljudest bakteritest ning mõnedest seentest, mõnedest parasiitidest ja isegi mõnedest viirustest võib olla kasu, siis tuleks kõiki neid korraga minema pühkivatesse tugevatesse ravimitesse suhtuda äärmise ettevaatusega.

Allikas: Martie Whittekin “Tervise taastamine probiootikumide abli”, kirjastus Pilgrim