Nii nagu paljudel meist, võib ka sinul olla kombeks oma mobiiltelefoni endaga kõikjal kaasas kanda. Sa arvad, et sa ei saa ilma oma telefonita elada. Tunned hirmu, kui oled oma telefoni koju unustanud. Hakkad muretsema, kui aku hakkab tühjaks saama. Kui praktiseerime teadvelolekut, saame võtta teadlikkuse endaga kõikjale kaasa, kuhu me ka ei läheks. Täpselt samal moel, nagu sa võtad kaasa oma telefoni, kuid selle vahega, et teadlikkus ei võta üldse ruumi ega tee sinu kotte kuidagi raskemaks ja sinu aku ei saa ealeski tühjaks.
Kanna teadlikkust endaga kaasas
Ükskõik, kuhu sa ka ei läheks, kõikjal saad praktiseerida. Me vajame seda vaimset dimensiooni oma igapäevaellu, et suudaksime oma valu, hirmu, aga ka õnne eest hästi hoolitseda. Kui tunneme hirmu, on meil tänu teadveloleku praktiseerimisele alati üks paik, kuhu minna. Kui arendame ja kosutame oma teadlikkust, muutub see erksaks ja elujõuliseks. Kui praktiseerime kõikjal, kuhu läheme, siis on meil olemas ka kindlustunne – palju suurem kindlustunne, kui ükski telefon meile anda suudaks. Nii suudame kõigis raskustes kindlalt jalul seista. Meie kõigi sees on teadvelolemise seeme. Me kõik – kaasa arvatud ka väga noored inimesed – oleme võimelised teadlikult hingama. Igaüks suudab teadlikult teed juua või teadlikult kõndida. Kui sind täidab teadvelolemise energia, siis sa räägid, sööd ja kõnnid teadlikult.
Sinu sees elab teadvelolemise energia. Teadvelolek sisaldab keskendumisvõimet, seega on sinu sees alati olemas ka keskendumisseeme. On palju keskendumispraktikaid, mis aitavad meil vabaneda hirmust, vihast ja meeleheitest. Kui sa oled igapäevaelus keskendunud ja teadlik, õpid sa muutma oma hirmu ja viha ning lased kannatustel minna. Siis saabub koos teadvelolemise ja keskendumisega ka taipamine. Taipamine on tarkus ja mõistmine. Meis kõigis on olemas täiusliku mõistmise tarkuseseeme. Teadlikkus on teadvelolemine, keskendumine ja taipamine.
Kui näen sind kindlalt ja õnnelikult teadvel olles kõndimas, näen ma sinus pühadust. Me võime seda nimetada isegi “sinu pühaduseks”. See on tõsi. Igaühel meist on oma pühadus, sest meie sees asub Buddha. Kui Buddha on meie sees elus, ei tunne me kannatusi ja õnn on võimalik.
Õpi peatuma
Buddha poolt pakutud meditatsioonipraktikal on kaks osa: peatumine ja süvitsi vaatamine. Meditatsiooni esimene osa on peatumine. Nii nagu enamik meist, oled ka sina ilmselt kogu elu sünnist saati ringi jooksnud. See on päris tugev harjumus, mida paljud sinu esivanemate sugupõlved samuti harrastasid ja sulle edasi pärandasid. Harjumuse tõttu ringi joosta, pinges olla ja end paljude asjade poolt minema kanda lasta, ei saa su meel täielikult, sügavalt ja rahumeelselt praeguses hetkes olla. Sul on harjumus näha kõike väga pinnapealselt ja sa lased end haarata ekslikest ettekujutustest ja negatiivsetest emotsioonidest. See viib vale käitumiseni ja teeb elu õnnetuks.
Praktika seisneb enese peatamise harjutamises – kõigi nende asjade järel jooksmise katkestamises. Isegi, kui sinu sees ei ole ärritust, viha, hirmu või meeleheidet, jooksed sa ikkagi ringi, üks töö teist taga ajamas, või millegi üle pingsalt mõeldes ning sa ei suuda rahus püsida. Seetõttu treeni end juba probleemidevabal ajal olema praeguses hetkes, lõdvestunud ja vaikne, et suudaksid tajuda praeguse hetke imesid.
Kui sinu meeles valitseb vaikus, näed sa asju süvitsi. Kui peatumist tõeliselt praktiseeriksid, siis ei oleks sul vaja süvitsi vaatamist praktiseerida, sest näeksid asju juba niigi väga sügavalt. Peatumine ja süvitsi vaatamine on üksja sama asi. Nad on sama oleku kaks erinevat aspekti. Kui suunad oma tähelepanu millelegi tähtsale, siis on su meel keskendunud. Kui su meel on keskendunud, oled sa peatunud ja saad süvitsi vaadata.
Peatumine tähendab seetõttu ühenduses olemist kõige positiivsega – sa saad olla värske ja selge ning naeratada. Praktiseerimisest saadud kosutus on sind toitnud ja nüüd oled sa võimeline toitma teisi oma selge meele, naeratuse ja rõõmuga.
Ka siis, kui viibid praeguse hetke imede keskel, võib sul esineda palju raskusi. Kuid kui vaataksid süvitsi, siis näeksid, et suudad endiselt positiivsete asjadega – näiteks 80 protsendiga – ühenduses olla ja neid nautida. Seega ära torma. Tule praegusesse hetke. Seda tehes arendad sa keskendumist ja näed asju palju sügavamalt ja selgemalt.
Kuigi see treening on väga lihtne, on see väga oluline. Tee teadlikku sisse- ja väljahingamist ning viibi rahumeelselt praeguses hetkes. Kui tunned liiga tugevaid emotsioone ning hingamisest üksi jääb väheks, et peatuda ja rahuneda, siis mine õue jalutama. Keskendu oma sammudele, see aitab meeli vaigistada. Ära lase oma meelel end mõtlemisest, hinnangutest, ärritusest, tugevatest emotsioonidest ja plaanide pidamisest kaasa haarata. Tule ikka ja jälle praegusesse hetke, peatu ja lõdvestu. Peatu ja vabasta enda sees olev ärritus ja pinge. Treeni end ka siis, kui sa tugevaid emotsioone parasjagu ei tunne, sest kui kord tuleb hetk, mil pead millestki mõtlema, midagi uurima või millessegi süvenema, siis oled võimeline rahulikult maha istuma, süvenema ja oma plaane pidama.
Praktiseerimise abil saad sa vabaneda pingest, vähendada valu oma kehas ning ära tunda oma valusad tunded. Ühtlasi saad sa ka teada, kuidas neid tundeid omaks võtta ning vabastada pinged ja tunda kergendust. Sa oled võimeline looma rõõmu ja õnnetunnet, millal vaid ise soovid.
Pidevalt praktiseerides ei tule sul takistusi ja raskusi enam karta. Sa tead, kuidas toime tulla esilekerkivate raskustega. Tugevale praktikale toetudes ei tule sul enam hirmu tunda, sest seda rada oled sa juba näinud. Kui tead, kuidas oma keha, tundeid ja arusaamu käsitleda, siis ei ole muretsemiseks enam põhjust. Sa saad peatuda, kasutades selleks sisse- ja väljahingamist, olenemata sellest, kas mediteerid seistes, kõndides või istudes. Oled siis täielikult praeguses hetkes. Oled siis oma keha ja meele peremees. Sa ei lase end oma harjumustel minema kanda, hakates sunduslikult mõtlema mõnest minevikuseigast, tulevikuplaanist või mõnedest tööasjadest.
Treeni end, et suudaksid peatuda, lõdvestuda ja rahus olla. Meditatsioon ei ole võitlemine. Sa lihtsalt lased kõigest lahti. Kui sul tuleb mõni mõte, siis tervita teda ja jäta temaga ka kohe hüvasti. Kui tulevad järgmised mõtted, siis tervita neid ja jätad nendega samuti hüvasti. Ära võitle. Ära ütle: “Oh, ma olen nii paha, ma mõtlen nii paljudest asjadest!” Ära mõtle nii. Ütle neile lihtsalt “tere” ja “head aega”, lõdvestu ja lase neil minna. Sa tood niiviisi oma meele praegusesse hetke ja puhkad oma teadlikkuses. See on nagu ubade vees leotamine. Sa ei pea sundima vett oa sisse tungima. Sa leotad ube vees ja vesi tungib ise aeglaselt-aeglaselt nende sisse. Lõpuks uba küllastub, pundub ja muutub pehmeks. Täpselt sama tõde kehtib ka sinu kohta. Sa muutudki palju rahulikumaks ja lõdvestunumaks.
Harjutamine on lihtsalt mõeldud selleks, et tuua su meel sinu keha juurde praegusesse hetke. Su keha liigub kõndides siin ja praegu, kuid su meel viibib kusagil mujal. Taaskord aitab harjutamine sul praegusesse hetke tulla. Sinu keha ja meel on omavahel ühenduses. Sellel on sügav mõte. Sel moel näed sa asju selgemalt ja palju rahulikumalt. Ning kui tulebki mõni negatiivne mõte, siis lihtsalt tervita teda ja ole sellest hinnangust teadlik. See võib pärineda sinu isalt, sinu emalt,või kelleltki, kes on sind mõjutanud. Seega lase sel minna ja naerata sellele. Su keha on teadlik – see tähendab seda,et sinu meel asub sinu kehas. Sa harjutad, et su keha oleks alati teadlik – kui istud, siis tead, et istud ja sinu meel asub täielikult sinu istuvas kehas. Kui kõnnid, siis asub su meel täielikult sinu kõndivas kehas. Sel moel oled sa teadlik igast oma rahu, armastuse ja sügava tunnetusega astutud sammust.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Vabasta oma meel: andestamise meditatsioon
Leia endas rahu: andestuse ja tänulikkuse meditatsioon
Kuidas andestada? 13 sammu, kuidas saada üle vihast ja ängistusest
Kuidas leida piiramatu ligipääs rahule ja armastusele?
