Ava külgmenüü

Porikuu pühad ja ajad: esivanemate hinged hakkavad taas kodumail käima

Porikuu on endassetõmbumise, rahunemise, vaibumise ja hämardumise aeg. Sügis on päriselt käes. Päikest ja koos sellega päevavalgust jääb aina vähemaks. Mets muutub tasapisi kuldseks ning seejärel raagseks ja vaikseks. Kuu lõpuks saab läbi lindude suurem ränne. Mõnel õhtul ja hommikulgi on kõik udusse mattund. Udus liiguvad hinged. On hingede aeg. Külmematel päevadel käib meil endalgi hingeõhk silmnähtavalt suust välja.

Porikuu nimedKadund emad ja isad on porikuule and hulga nimesid: sügis(e)kuu, lehelangemiskuu, leheminegikuu, lehevarisemiskuu, kulukuu, vihmakuu, roojakuu, räüsäkuu, räisäkuu, hallakuu, hingekuu, kooljakuu, rehekuu ja surmakuu. Saksikule rahvale oli sellest vähe ja nii laenati võõrsilt peenemalt kõlavad oktoober, viinakuu ja simunakuu.Oktoobri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest, kus okto tähendab kaheksat. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning porikuukuu oli seal kaheksas kuu. Viinakuu on laenatud Saksa töökalendrist, kus porikuu on veini (viina) valmistamise kuu. Simunakuu nimi on laenatud katoliku kalendrist, kus 28.10. oli Juudamaalt pärit Siimeoni päev.Maakeelsed kuu nimed kõnelevad loona ilmetest ja kiiretest muutustest: kuu on sügise nägu ja tegu, lehed varisevad, maa läheb kulukarva, sajab palju vihma, sageli sajab ka rahet (räüs), maa muutub poriseks ehk roojaseks, tulevad hallad ning liikumas on hinged ehk kooljad. Vanasti on sel ajal alanud ka suvivilja suurem rehepeks.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.