Me kõik tahame ja loodame, et “minu lastega seda ju ei juhtu.” Eesmärk ei ole lapsi kasvatada “vati sees”, kuid lapsevanemana pead sina andma maksimumi, et ennetada olukordi, mida on võimalik enamasti ära hoida”, ütleb “Aga Mina” ellukutsuja ja projektijuht Getter Toome. “Aga mina loon lapsele turvalise kodu” kampaania tegeleb ennetamisega! Esmaabi koolitus on kindlasti MUST BE lapsevanemale.
- Ligi pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus.
- Mänguväljakud, spordi- ja puhkealad, tänavad ja maanteed on kõrge traumaohuga piirkonnad.
- Turvaliseks võib pidada koole, lasteaedasid-, sõimesid ja ujulaid (organiseeritud järelvalve).
- Kõige enam juhtub õnnetusi lastega vanuses 0-4.
Peamisteks vigastuste liikideks on:
- kukkumised
- mürgistused
- põletused
- autoõnnetused.
Tegime pisikese kokkuvõtte asjadest, mis just meile tundusid olulised. Lisa saad lugeda “Aga mina” kampaania materjalidest ja postituses lõpus viidatud materjalidest.
Sa arvad, et sinu kodu on ohutu? Oled sa täiesti kindel?
Kodu kujunda ohutuks vastavalt lapse vanusele. Arvesta lapse vanust ja arengutaset, st. et roomava ja kõndiva lapse ohuallikad võivad erineda.
Testi ja käi enne kodu läbi lapse kõrguselt. Seega kui sul on roomav beebi kodus, siis soovitan sul roomata oma kodu läbi. Tundub totter? Ära põe, lapse ohutus on olulisem. Olen täiesti kindel, et leiad “mõndagi huvitavat”.
Lapsega koos söögitegemine on out?
Mina teen oma koos oma lastega süüa. Teadlikult. Lapsega koos söögitegemine on arendav ja minu hinnangul on oluline lapsi kaasata kodustesse toimetustesse. Räägi lapsega ja selgita, mida tohib ja mida mitte. Küll aga soovitab “Aga mina” projektijuht Getter Toome järgida mõningaid ohutusreegleid.
- Kõige tavalisem on see, et tehakse süüa laps puusal. Kuid siis teeb laps kiire liigutuse ja võib vee, kastme vm. kuuma asja endale (ja ka sulle) peale tõmmata.
- Kasuta tagumist pliidirauda, sest esimest on lapsel lihtsam katsuda.
- Veekeetja puhul tekitab aur rohkem kahju kui kuum vesi ise.
- Kasuta noa tera kaitset või pane teravad esemed kõrgemale.
Mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 (Salvesta see endale telefoni).
- Võid helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral.
- Helistamine on anonüümne ning kõne kohaliku kõne hinnaga. Kõnele vastavad arstid ja õed.
- Tee ennetustöö ära ja loe läbi Mürgistuteabekeskuse koduleht.
- Esmaabivõtted mürgistuse puhul.
NB! Helistada võid ka ennetamiseks! Küsi julgelt nõu.
Kas Sina tead, miks lapsed oskavad avada ka nn. lapsekindlaid korke?
Üldiselt teeb laps seda, mida sina tal palud teha, eks? Kui sa avad ravimi lapse juuresolekul, siis ta näeb, õpib ja jäljendab.
- Ära ava ravimit lapse juuresolekul!
- Olles ravimi avanud, ära jäta avatud pudelit lahtiselt. Pane kohe ära!
- Vali apteegist pigem ravimid, mille pakend teeb “häält”. Nii on suurem tõenäosus, et kuuled, kui laps peaks sellega askeldab.
- Ka vitamiinid pane lapse silma alt ära. NB! Kui laps on neid manustanud rohkem kui lubatud, siis jälgi alati, et kui sees on raud (Fe), siis helista kohe kiirabisse.
- Arvesta, et magusa ravimi puhul võib lapsel olla seos kommi või muu sarnase magusa tootega.
- Pane ravimid lukustavasse kappi (ei pea otseselt väga kõrgel olema).
- Vaata kindlasti koos lapsega Jussikese mürgistusennetuse multikat.
Kuidas kaitsta end sääskede eest?
Enamlevinud tavalised sääsetõrjevahendid sisaldavad peamiselt N, N-dietüül-m-tolüamiidi ehk DEETi. See aine võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi ning ärritab see nahka ja silmi.
- Küüslauk – hea sääsepeletaja. Loodetavasti ei peleta kaaslasi eemale.
- Kui pead poest ostma, siis kasuta rulli, mitte aerosooli, sest laps hingab ju ka sisse.
- Muruniitmine ja sipelgamürk – ära lase last äsjaniidetud murule, kuhu oled hiljuti ma mürki pritsinud.
- Looduslikest sääsepeletajatest loe Pioneeri artiklist. Kuigi tegemist on looduslike vahenditega, hoia siiski ka need lastest eemal!
Kodu koristamine võib olla ohtlik?
- Koristades hoia puhastuvahendid alati enda ligi ja lapsest eemal.
- Lapsed koristamise ajaks teise tuppa viia juhul kui kasutad kemikaale.
- Vabane tühjadest kemikaalide pakenditest. Lastele meeldib nendega mängida.
- Ära vala kemikaale originaalpakendist toidutaarasse. Õnnetuse juhtudes on vajalik lugeda, mida toode sisaldab.
- Võid eelnevalt tutvuda ka tooteohutuskaartidega internetis.
- WC poti sees on lõhnastajad, mida lastele meeldib süüa, lakkuda jne. Üldiselt midagi hullu ei juhtu, loputa suud rohke veega.
- Geelkapslid on vahvalt värvilised ja meenutavad lapsele närimisrõngast ning loomulikult soovib ta neid närida. Väikeste lastega peredes on mõitslik neist üldse loobuda.
- Kapsleid (ka muid kemikaale) ära hoia pesumasina või prügikasti kõrval kättesaadavas kohas.
- Ka ökotootede manustamine võib olla ohtlik!
Kasutad kodus õhuvärskendajat – mõtle hoolega, kas seda üldse vaja on? Arvesta, et paljud allergiad pärinevadki õhuvärskendajatest tulevatest kemikaalidest.
- Vesi on kõige tavalisem esmaabi. Anna lapsele väikeste lonksudega.
- Silma sattumisel tuleb minimalselt 15 minutit loputada. Loputa kemikaal kindlasti pealt ära, muidu söövitab.
- Esmaabivõtted mürgistuse puhul.
Käekoti sisu on väga ahvatlev sinu lapsele
- Ära aseta maha. Peale arvamuse, et raha läheb kotist välja, võib juhtuda, et laps hakkab sorima ja leiab ravimid, veibid, esigaretid, sigaretid jm. lapsele mittesobilikku.
- E-sigaretid ja vesipiip on ohtlikud (vesipiip=100 sigaretti!!!).
Öösel on elekter odav, kuid sinu pere elu ja uus kodu on palju kallimad!
- Kodumasinaid kasuta ainult siis, kui sa ise kodus oled. Ära kasuta öösel magades või kodust lahkudes, sest põlengu tekkides ei saa sa kiiresti reageerida.
- Mobiililaadija on sul kogu aeg seinas? Suurendad riski, et võib tekkida tulekahju.
- Tahvel või telefon padja all? Pole hea mõte.
KODU TULEOHUTUSEKS VAJALIKUD VAHENDID:
- Suitsuandur ja vinguandur (gaasikütte puhul).
- Tulekustuti ja tuletekk.
KAS SA OLED VEENDUNDUD, ET SINU LAPSEGA KOOS OLEVAD ISIKUD ON SAMUTI TEADLIKUD?
Esmalt hari end ja seejärel hari inimesi, kes sinu lapsega koos on – lapsehoidjad, vanavanemad, sõbrannad.
OLULISED NUMBRID NÄHTAVAS KOHAS JA PEAS!
- 112
- 16662 (Mürgistusteabe Keskus)
- Sinu kodule lähima haigla kontakt
Koolituse sisu Getter Toome, “Aga mina” ellukutsuja ja projektijuht ja ning Mürgistuteabekeskuse juhataja Mare Oder. Kokkuvõtte kirjutas Mariliis Lukk.
Kasutatud allikad:
“Aga mina” kampaania materjalid
Mürgistusteabe keskus, helista 16662
Allikas: Pesapuuperekeskus.ee
