Planeeti vallanud selfipalavik on vaid sügavama probleemi sümptom

Mõne varasema olukorra meenutamine õnnestub nagu eilne päev, aga selfi-eelne aeg tundub asuvat kusagil väga kaugel. Tundub, nagu oleks lahendatud enesepildistamisega inimkonna ees seisnud igivana vajadus ja kurnav ootustele kulunud aeg paistab tahavaatepeeglis kärbsest väiksema punktina

Paistab, et hiiliv vajadus elas ootusperioodil vaikselt ja nimetult, kuni telefoni esiküljele kaamera paigutamine massid end lõpuks pildistama pani ja internetistunud maailma lingua franca sõnavara hoidva Oxfordi ingliskeele sõnastikku lisandus 2013. aastal “selfie“. Samal aastal pälvis see aasta sõna tiitli.

Koos uue sõnaga õpiti kiiresti ära poelettidele ilmunud imelike abiseadmete funktsioonid ning võimalused. Seejärel oligi uus ja õnnelik ajajärk hoo sisse saanud. Uue telefoni ostuotsusel on selfikaamera kvaliteedil oluliselt suur kaal. Aeglasematele olgu mainitud, et edevus, kuigi sellel inimlikul dimensioonil on oma mõjuselfie tegemisel surma 259 inimest, kelle keskmine vanus oli 23 aastat. Praktiliselt kolmveerand pildi nimel hukkunutest olid mehed.

Maailma selfihimu rahuldava paari miljardi nutitelefoni kõrval tundub mainitud hukkunute arv väiksena. Tegelikkus võib osutuda kurvemaks, sest surmapõhjustesse jääb enamikel juhtudel seotus selfiga registreerimata. Nii mõnegi selfitegija sõi ära metsik loom, paljude elu lõppes talumatult kõrges elektrivoolus. Oli neidki, kes pidasid fotograafiat vist kaitseks tulirelvast väljuva kuuli eest. Veelgi rohkem oli liikluses hukkunuid, mitukümmend õnnetut uppusid ja kõige enam oli end surnuks kukkunuid.

Nendest maha jäänud kodudes meenutatakse selfi-eelset aega erilise helgusega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 Soovitusi meie mälult: pildistage vähem ja vaadake rohkem!