Uude suhtesse siirdunud partneril ja tema uuel partneril on palju rõõmu, elevust, armastust, uudsust ja põnevust, mis kõik aitavad lapse integratsiooniga seonduvate väljakutsetega toime tulla. Üksikuks jäänud partneril positiivseid tundeid tavaliselt napib, negatiivseid aga jagub rohkem, kui kanda jõuaks, kirjutab Katrin Saali Saul oma raamatus „Kärgpere käsiraamat“.
Kui lahkuminek on toimunud kõrvalsuhte tagajärjel ja kärgpere on loodud vahetult pärast lahkuminekut, on valutaval ekspartneril lahendada peaaegu võimatuna näiv dilemma: eluterve talupojamõistus ütleb, et kui keegi on sulle väga haiget teinud, sind reetnud, petnud, su unistused purustanud, siis parim moodus tervenemiseks on sellisest inimesest eemale hoida. Ta lihtsalt unustada. Nii mitmedki üksijääjad valiksid selle mooduse toibumiseks. Kui last poleks mängus, võikski nii teha. Aga laps on mängus. Sellest mängust sõltub lapse närvisüsteemi seisund, turvatunne ja minapilt. See, mis aitaks paraneda üksikuks jääjal, kahjustab last. Lapse nimel peaks ekspartneriga suhtlemist jätkama. See võib mõnikord olla tõesti raske ülesanne. Seepärast peab üksijääja eelistama lapse huve, kuigi see võib enda toibumisprotsessi aeglustada või saboteerida.
Sul on raske. Sul on valus. Sa tahad kaitsta oma last. Tihti just see valu paneb inimesi tahtmatult tegema vigu, mis mõjutavad lapsi. Mõnikord aitab teiste vigade analüüs ja nende vigade teadvustamine vigu vältida.
Vanemate lahkuminek on lapsele igal juhul tohutu katsumus. Rohkem kui lahutus ise, kahjustab last õnnetu, vihase, pettunud partneri isiklik reaktsioon lahkuminekule. Laps võtab endasse oma armastatud vanema valu ja ängi. Laps armastab ju mõlemat vanemat, ta ei taha kummastki lahus olla ega soovi oma ellu selles küsimuses mingeid muutusi.
Lapse lahutusjärgne vaimne seisund sõltub otseselt vanemate endi vaimsest seisundist. Laps on niipalju haavatud, kui haavatuna tunneb end nõrgem, õnnetum vanem.
Just äsja paarisuhte lõppemisega silmitsi seisva inimese maailm on pärast lahkuminekut sageli pahupidi pööratud. Kehvemal juhul tunneb inimene, et ta ei püsi enam pinnal. Kuidas tulla toime tundega, et armastatud inimene vedas alt? Mis mõtet kõigel on? Ta ei jaksa elada, võidelda, teha nägu, et kõik on korras. Kurbus vaheldub vihaga. Ühtedel domineerib kurbus-, teistel vihatunne. Sageli kaasneb lahkuminekuga turvatunde kadumine ning üksikuks jäänud partner peab hakkama saama kangelasliku teoga, et tema äng ja kindlustunde kadu ei kanduks üle lapsele. Mahajäetu võib klammerduda lahkujasse, soovides hoida teda tagasi, et ta ei läheks. Hirm üksikuks jäämise ja muutuste ees kustutab sageli mälus eelnenud ebakõlad ja pettumused.
Sa ei suuda hoida kinni meest või naist, kes tahab minna. Ole aus oma suhte ja iseenda suhtes.
Kui Sinu südames on lahkujaga veel tugev emotsionaalne side, küsi endalt ausalt: „Kuidas on võimalik, et see tore inimene ei taha enam minuga elu jagada, et ta tahab minna?“ Ja aus eneseanalüüs näitab Sulle ka Sinu vigu. Te mõlemad olete teinud vigu. Pole oluline, kumb eksis esimesena, tänaseks mõlema poolt tehtud vigade tagajärg on Sinu ees. Need vead on suure tõenäosusega juhtunud teadmatusest, ebaküpsusest või oskamatusest suhteid hoida, mitte pahatahtlikkusest.
Kui Su südames aga pole temaga enam tugevat emotsionaalset sidet, siis ära hoia lahkujast kinni:
· vihast, et ta selle otsuse vastu võttis;
· hirmust, et mis nüüd saab;
· kättemaksust, et ta on leidnud endas jõu eemalduda.
Su ekspartner pole Su omand, ära hoia teda kinni, vaid hoia. Eelnevate heade aegade mälestuseks. Ja tuleviku õpetuseks, et Sa enam neid vigu ei kordaks. Võimalik, et Sa ei taha temast midagi enda jaoks helgena hoida, võimalik, et tahad ta täielikult unustada. Hoia siis teda lapse jaoks. Hoia kui kaasvanemat, kellega oled energeetiliselt seotud lapse elupäevade lõpuni.
Sinu seisundist sõltub Su lapse heaolu. Sinu kibedus võib olla laastavam kui teise vanema eemaldumine. Jah, võib-olla Sa tahad enesekaitseks öelda, et kui Su partner poleks minema läinud, ei oleks Sinul valus ning laps ei peaks nägema Sinu valu ja kibedust. Su partneril pole aga selgituseks nähtavasti muud öelda, kui et sellesse suhtesse, kus ta ei tundnud emotsionaalset sidet, polnud tal enam võimalik jääda. Ilmselt ta tundis, et ei suuda Sind õnnelikuks teha või et ta hääbub ise selles suhtes või et ta vajas midagi muud.
Tunnista endale, et partner lahkus teie suhtest, aga ära tõmba last mahajäetute leeri kaasa. Üks rängemaid haavu, mida Sa saad oma lapsele lüüa, on öelda, et teine vanem jättis meid maha, sest ta ei armasta meid enam. Palun ära nii kunagi, mitte kunagi ütle, isegi mitte kõige suuremas meeleheite- või vihahoos. Kui suhtest lahkunud partneril oli enne lapsega tugev side, võid olla kindel, et ta ei lahkunud kerge südamega (välja arvatud rongavanem). Teine vanem armastab endiselt oma last. Kui Sa nii ütled, jääb laps tõepoolest uskuma, et ta on teinud midagi nii halba, mis jättis ta ilma teisest vanemast. Siit edasi on lapsel ainult üks samm uskumuseni, et ta mitte ainult ei teinud midagi halba, vaid et ta ongi halb ja väärtusetu.
Autor: Katrin Saali Saul, perekonna psühhoterapeut, holistiline terapeut
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Katrin Saali Sauli raamatust „Kärgpere käsiraamat“.
