Ühel päeval arvutis oma majapidamist korrastades jäin lugema oma viimast päevikut. Sealt mingit vajalikku katkendit otsides tabasin end mõttelt, et olen tegelikult kogu teadliku elu olnud päevikupidaja – lapsena lõikasin ajakirjadest välja oma unistuste elu fotosid ja kleepisin neid kaustikusse; teismeeas panin oma armumised kirja märkmikusse ja kritseldasin südamed kõrvale; esimese abielu ajal trükkisin segaduse ja valu arvutisse, printisin lehed välja ja peitsin need hoolega kappi voodipesu vahele.Millegipärast on mu päevikutel kalduvus mu juurest lahkuda – lapsepõlve õhkamised on kolimisega kaduma läinud, abielu üleelamised põletasin pärast lahutust kaminas, viimasest päevikust jäin ilma siis, kui mu arvuti kokku jooksis. Aga ma olen järjekindel, sest päevikupidamisest on saanud oluline osa mu eneseotsimisest.Päevikuid on mitmesuguseidInimesi on ajast aega võlunud teiste inimeste elulood ja autobiograafiad, mälestuste raamatud, päevikromaanid ja reisikirjad.
- Psühholoogia
- 31.01.2016, 07:30
Pea päevikut: kirja pandud sõnadega annad oma unistustele väe ning lood endale uut ja paremat elu
Päevik aitab leida tähenduse. Kirja läheb see, mis on emotsionaalselt tähtis. Kui paneme olulised elusündmused kirja, siis jäädvustame hetke nii, nagu seda hetkel tajume. Hiljem kirjapandut uuesti lugedes taipame, et kogemused on nagu pärlid üksteise järel reas, iga järgmine on välja kasvanud eelmisest, iga mõtte ja teoga loome oma tulevikku.
