Parimatest parimad teevad midagi teisiti

1990ndatel jagasid psühholoogid ühe Berliini ülikooli viiuliõpilased nende professorite hinnangul põhjal kahte gruppi – keskpärased ja eliitmängijad. Seejärel uuriti õpilaste aja kasutust ja õpiharjumusi. Võiks arvata, et eliitmängijad kulutasid harjutamisele rohkem aega? Tegelikult mitte – mõlemal seltskonnal kulus muusika praktiseerimiseks ca 50 tundi nädalas. Küll aga oli oluline vahe selles, KUIDAS seda aega kasutati.Eliitmängijad kulutasid ligi kolm korda rohkem sihikindla ja igava tehnilise praktika peale! Veelgi enam – kui keskpärased viiuldajad jagasid oma õppimise ja harjutamise ühtlaselt päeva peale laiali, siis eliitmängijad kontsentreerisid oma tegevusi kahte kindlasse perioodi (üks periood hommikul ja teine pärastlõunal). Seetõttu jõudsid nad teisest grupist keskmiselt ühe tunni öösel rohkem magada ja tundsid ennast tunduvalt rahulikumana kui keskpärased mängijad.Siit on lihtne tõmmata paralleele ka meie igapäevase aja kasutusega.