Östrogeeni toodavad munasarjad enne menopausi saabumist ning nõrgemal kujul neerupealised ja rasvarakud. See on ilmselt kõige olulisem hormoon, kui küsimus on naha väljanägemises. Mida rohkem östrogeeni sul organismis on, seda rohkem kollageeni sa toodad ja seda paksem ning vähemate kortsudega on su nahk. Östrogeen aitab nahal säilitada niiskust tõhusamalt ja stimuleerib uute naharakkude tootmist, et asendada surnud rakud, mis võivad nahale koguneda, muutes selle kuivaks või jumetuks.
Östrogeeni vähenemine on üks naha esimesi märgatava vananemise näitajaid. Tegelikult väheneb naha paksus 1,13 protsenti igal aastal pärast menopausi, kui östrogeenitase langeb. Ka kollageenitase langeb 30 protsenti esimese viie aastaga pärast menopausi, nagu näitavad uuringud. Ent California San Francisco ülikooli uuringus selgus, et menopausi läbinud naistel, kes said lisaöstrogeeni, samuti neil, kes osalesid hormoonasendusravis, oli vähem nahakuivust ning vähem ka kortse.
Kuid menopausi saabumine pole ainus põhjus, miks sa võid kannatada östrogeenitaseme languse all ja vananeda kiiremini, kui peaksid. Iga päev on su keha valmis vastu võtma östrogeeni taolisi kemikaale toidu või keskkonna kaudu. Ksenoöstrogeenid on rühm kemikaale, mida tuntakse endokriinide lõhustajatena ja mida ma nimetan räpasteks hormoonideks. Need on kemikaalid, mis võivad lõhustada kogu meie hormonaalsüsteemi. Kas sa mäletad seda raku retseptorit, mis laseb hormoonidel siseneda ja ütleb neile, kuidas käituda? Need räpased hormoonid panevad retseptori uskuma, et on päris hormoonid, ja seetõttu laseb rakk need sisse ning nad saavad rakkudega tegutseda – nad on matkijad, valetajad, teesklevad seda, kes nad pole. Kui see juhtub, siis su organism arvab, et reageerib päris hormoonile, aga sellel pole nahale niisugust positiivset nooruslikku efekti – see mõju pole tervislik ega ilus ega peata vananemist.
Räpased hormoonid sekkuvad hormonaaltasandil mitut viisi – nad võivad tõsta ebatervislike hormoonide taset (kortisool) ja võivad madaldada teiste taset (testosteroon või kilpnäärme hormoonid). Nad võivad käskida tervetel rakkudel teha asju, mida need ei peaks tegema (näiteks end hävitada), ja nad võivad muuta struktuuri, et saada aineks, mis on organismile otseselt kahjulik. Või nad hoopis blokeerivad retseptori ja lõpetavad päris hormoonide töö.
Kui su kehas on sellised hormoonid, siis võib see tekitada kahju tervele hormonaalsüsteemile. Ka rasvarakud toodavad östrogeeni – kui sa oled ülekaalus, siis tõstab see kehas selle taset. Võib kõlada nii, nagu oleks see hea, arvestades sellega, kui hästi mõjub östrogeen su nahale, aga liiga palju östrogeeni võib viia probleemini, mida nimetatakse östrogeeni dominantsiks, mis ei lase meie teisel reproduktiivhormoonil progesteroonil oma ülesandeid organismis tõhusalt täita. Naha hea tervis on seotud ka progesterooniga, sest sellest sõltub naha elastsus. Liiga palju östrogeeni segab ka androgeenide tööd – need on meeshormoonid nagu testosteroongi. Naistel on neid vähe ja need vastutavad muude asjade seas selle eest, et nahk toodaks tervislikul tasemel õlisid. Testosteroon kontrollib ka libiidot – ja on leitud, et tervisliku seksieluga naised näevad välja kuni kümme aastat nooremad kui need, kes pole seksuaalselt aktiivsed. Kui su testosteroonitase on madal, siis ei pruugi sul seksiks tahtmist olla. Lõpuks pea meeles, et need rasvarakud pumpavad välja ka põletikuvastaseid kemikaale, mis kahjustavad nahka.
Kaalus juurdevõtmine pole nooruse purskkaev. Lühidalt, selleks et hästi vananeda, pead püüdma kindlustada seda, et su naharakud saavad signaale östrogeenilt, mida sa toodad – ja et su vereringes on seda parajal määral. Probleem on selles, et alati seda ei juhtu.
Märgid, mis näitavad östrogeeni tasakaalustamatust:
• Vaimsed sümptomid. Ärevus, depressioonilaadsed sümptomid, unustamine, suurenenud vastuvõtlikkus stressile ja meeleolu kõikumised.
• Füüsilised sümptomid. Rindade valulikkus, endometrioos, väsimus, fibrotsüstilised või tükilised rinnad, vedelikupeetus – eriti randmetel ja alakõhus, kuumad hood, libiido kaotus, öised või päevased higistamised, emaka müoomid, tupekuivus, kaalutõus puusadel, reitel ja käsivartel.
• Naha sümptomid. Kuiv nahk, kortsude kiirem moodustumine, pigmentatsiooni probleemid, lõtv nahk.
Kui sa arvad, et su östrogeenitase pole tasakaalus, ja sul on vanust 45-55 aasta ringis, siis peaksid minema perearsti juurde, kes mõõdab folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) taset, mis tõuseb menopausi lähenemisel. Kui see tase on kõrge, siis lähened menopausile ja ilmselt ongi see su probleemide peamine põhjus – ehkki, nagu ma enne ütlesin, see ei tähenda, et sa ei saa selles suhtes midagi ette võtta. Kui tegutsed vastavalt alljärgnevale PPK-plaanile, siis optimeerid oma hormoone, aidates neil säilitada noorust ja tervist isegi siis, kui menopaus läheneb. Kui su folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) on normaalne, siis pole menopaus kohe tulekul, aga see ei tähenda, et su östrogeenitase poleks mingil teisel põhjusel tasakaalust väljas. Sellisel juhul võib naturopaatiline arst või integratiivse meditsiini spetsialist mõõta ka süljehormoonide taset ühe kuu jooksul. Need hormoonid on pisut teistsugused kui vereringes leiduvad – nii võib üles leida probleeme, mida vereanalüüs ei näita. Mõni arst võib lisada ka uriiniproovi, mis võib näidata, kas tasakaalu puudumise põhjustab maks, millele mõjuvad stressitekitajad nagu keskkonna kemikaalid.
Ent ära muretse, kui sa ei saa neid analüüse teha – selle plaani järgimine aitab ikkagi hoida su hormoone tervislikena ja vältida nende taseme kiiret alanemist (millele su nahk kiiresti järgneks). Östrogeenitaset aitab eriti hästi tasakaalustada treening, samuti looduslike hormooniasendajate isoflavoonide lisamine toidule (neid leidub sojas, maapähklites ja lutsernis). Looduslikud östrogeeni vähendajad (kui võtad toidulisandeid või sööd rohkem kiudaineid ja ristõielisi köögivilju) aitavad samuti kaasa ksenoöstrogeenide vähendamisele.
