Õnnetunne mõjutab elu pikkust

Õnnelikud inimesed elavad tõenäoliselt kauem, näitas pikaajaline uuring.

Inglise teadlaste uuringu järgi oli inimese hetkeseisundit arvesse võttes parema tujuga inimestel tõenäosus järgneva viie aasta jooksul surra kolmandiku väiksem.

Tavaliselt mõõdetakse inimeste õnnetunnet küsitlustega. Londoni ülikooli kolledži teadlase Andrew Steptoe sõnul on aga teadlased juba paarkümmend aastat mõistnud, et see ei ole usaldusväärne, sest pole teada, kas inimene hindab tegelikku õnnetunnet või mälestust kogetust. Vastates on inimestel kalduvus arvata, et neil on vedanud ning oma kogemusi teiste inimeste omadega võrrelda.

Inglismaa vananemist käsitlev pikaajaline uuring oli aga põhjalikum, jälgides 2002. aastast alates 11 000 poolsajandi piiri ületanud inimest.

2004. aastal võeti 4700-lt uuringus osalenult ühe päeva jooksul neli korda süljeproove. Proovide võtmise ajal hinnati iga kord nende õnnetunnet, erutust, rahulolu, murelikkust, ärevust ja hirmutunnet.

Kuigi süljeproove ei ole veel stressihormoonide osas analüüsitud, on Steptoe teadlasterühm juba leidnud meeleolu ja suremuse vahelisi seoseid.

Ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences võrguväljaandes avaldatud uuring näitas, et 924st hindamise ajal kõige negatiivsemate tunnetega inimesest suri viie aasta jooksul 67 ehk 7,3 protsenti. Kõige positiivsemalt meelestatud inimeste puhul oli suremus poole väiksem – 50 inimest 1399st ehk 3,6 protsenti.

Loomulikult on võimalik, et varem surnud olid hindamise ajal vähem särtsakad juba põetava surmahaiguse tõttu.

Seetõttu kohandasid teadlased tulemusi, arvestades inimeste vanuse, soo, depressiooni tundemärkide esinemise, demograafiliste tegurite (haridus, jõukus), tervisliku seisundi (sealhulgas juba diagnoositud tõsised haigused) ning eluviisidega (suitsetamine, füüsiline tegevus).  Kohandatud tulemused näitasid ikkagi, et kõige õnnelikemal inimestel on 35 protsenti väiksem risk viie aasta jooksul surra.

Steptoe sõnul näitas uuring, et hea meeleolu ja pika eluea vahel on seos, kuid see ei tõesta, et õnnetunne pikendab inimese eluiga. “Me ei taha tekitada vähem positiivselt meelestatud inimestes süütunnet, kuid teisalt teame, et inimeste eluolu on väga oluline. Seetõttu on vajalik, et eakatele oleks tagatud tervishoid, sotsiaalne tugi ja piisavalt raha,” rääkis Steptoe.

Ka Stanfordi ülikooli teadlane Laura Carstensen peab uuringu tulemusi huvitavaks ja tõsiseltvõetavaks. Carstenseni sel aastal ajakirjas Psychology and Aging avaldatud väiksema uuringu tulemused olid sarnased. Ta jälgis mitme aasta jooksul 111 San Francisco piirkonnas elanud eakat ning leidis, et õnnelikumad neist elasid negatiivsemate emotsioonidega inimestest kauem.

 

Loo autor on Jaak-Kristjan Sutt, www.novaator.ee

 

 

Seotud

5 praktilist nippi

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.