Astu välja mugavustsoonist, võta vastu uusi väljakutseid, arenda ennast ja ole elukestev õppija. Mistahes tasemel su võimed ka on, leidub sinus tegelikult palju rohkem potentsiaali, kui sa suudad elu jooksul realiseerida!
Kas mäletad uue kingapaari saamise põnevust? Minu kasvamise ajal võttis mu ema mind, nagu ka sinu ema ilmselt sind, kaasa kingapoodi, et osta uus paar kingi. Pärast mitme kingapaari proovimist ning nendega poes ringi jalutamist leidsime kingapaari, mis meile meeldis. Siis, ja alles siis, tegid meie emad viimase testi, nn pöidlatesti. Nad surusid pöidlaga varbaotsa juures alla, veendumaks, et kingas on palju mida? Kasvuruumi. Miks? Kuna nad soovisid olla kindlad, et nendes kingades saavad meie jalad kasvada, mitte et nad on mugavad lühikese aja vältel. Kas see tundub tuttav?
Nüüd, täiskasvanuna, ei kasuta ma enam pöidlatesti. Ma ei kasva enam ega vaja lisaruumi. Kogu ülejäänud elu jooksul kannan ma sama kingasuurust. See on üks piirangutest, mille Jumal on meie kehadele pannud. Ma ei kasva kunagi pikemaks, kui ma praegu olen, aga ma võin kasvada natuke ümaramaks keskkohast, kuna mõnel meist on sellele vanemas eas kalduvus, kuid üldiselt oleme oma kasvamise lõpetanud – või kas ikka oleme? Võib-olla peaksime vaatama kaugemale füüsisest, oma vaimset, olemuslikku, isegi isiksuslikku poolt. Kõiki neid tuleb hoida pidevas kasvamises! Elu juures on see suurepärane asi, et ei ole mingeid piiranguid, kui palju me suudame kasvada ja areneda. Kahjuks aga paljud inimesed ei kasuta oma kasvupotentsiaali. Benjamin Frankini hauakivisse jäädvustatud mõtted on väga tõetruud:
Surnud 25-aastaselt
Maetud 70-aastaselt
Siin puhkab keskmine inimene.
Enamik meist omandavad hariduse ning lõpetavad edasise õppimise ja kasvamise. Milline tragöödia, milline suurepärase elu täielik raiskamine! Ära sina ole selline! Ära kunagi lõpeta õppimist, jätka alati kasvamist. Ma julgustan sind olema elukestev õppija. Mistahes tasemel su võimed ka on, leidub sinus rohkem potentsiaali, kui sa suudad seda elu jooksul realiseerida!
Miks siis inimesed lõpetavad kasvamise? Kas see on teadlik valik – või pigem valikute tegemise puudumine? Vaadake, täiskasvanuikka jõudes leiab enamik inimesi „keskkonna“, kus nad end mugavalt tunnevad, umbes nagu kulunud paar mugavaid kingi. Valik, mida tuleb teha, on astuda välja oma mugavustsoonist sellisesse, mis on suurem kui see, kus me praegu oleme, samamoodi, nagu saime paari kingi, kus oli ruumi kasvada. Näitlikult, leia kingapaar oma vaimule, kus oleks ruumi kasvada. Astu välja ja vasta vastutusele, mis on sinu jaoks hetkel „liiga suur“ ning mis nõuab enda täitmiseks sinu kasvamist. Leia endale keskkond, kus sa oled sunnitud kasvama, et sammu pidada. Jätka väljaastumist ja vastamist niikaua, kuni soovid kasvada. Sest sa ei leia oma vaimule kunagi nii suuri kingi, et ei suuda täita.
Tee oma elule pöidlatest, astu välja mugavustsoonist, võta uusi väljakutseid ja laienda ennast. Tee asju, mida arvasid, et ei suuda kunagi teha. Võta omale suurem vastutusekoorem kui see, millega arvad end toime tulevat, nii et oled sunnitud selle kõrgusel olema. Ära kunagi muretse oma elule kingi, mis on täpselt parajad, jäta alati kasvuruumi. Kui kingad on parajad, ära kanna neid. Koge veelkord või võib-olla esmakordselt õppimise, vallutamise põnevust! Põnevust kasvada uute kingade sisse.
Tõlkis: Külli Reino
Autor: Seth Getz
President
