"Ise tahad olla vaime õpetaja ja julged niimoodi ärrituda...," kõlas ühe tuttava etteheide mulle. Vaimne või mitte vaimne, eelkõige oleme me inimesed, kes läbi maise eksistentsivormi omavad emotsioone ja tundeid.
On väga suur saavutus kui me elu jooksul jõuamegi tasemele, mil mitte millegi peale seesmiselt ega väliselt ei ärritu, kui enam kellegi suunas hinnanguid ei anna, ühtki sarkastilist kommentaari ei tee, oma maailmavalu kuhugi välja ei ela, teiste kohta midagi ei ütle jne. Ma tahaks näha seda head-head inimest, kes ühelegi sipelgale peale ei astu ja on nii vaimne-vaimne, et oma pooljumala staatuses on ta kõigega nõus ja teeb kõigile pai. Mina see kahjuks ei ole!Ma olen tavaline inimene, kellel on kõik need eelpool nimetatud nõrkused.
