Istun jaanipäeva öösel kell 2 õues, söön mureleid ja vaatan taevast. Valged vatipilved liiguvad madalal kiirusel puuokste vahelt maja müüri poole ja siis kaovad selle taha. See liikumine kordub ja selles ei paista olevat mingit teadlikkust.
Meie, inimesed, oleme teadlikud oma eksistentsist ning pidevalt õpime tundma oma tegude ja otsuste tagajärgi. Teadlikkus annab meile valikuvõimalusi ja sellest tulenevalt ka vastutust.
Kui inimene sünnib siia maailma, on ta täiesti abitu, habras, emast üleni sõltuv pisike olend. Kui palju väikeseid ja suuremaid rõõmusid ja muresid tunneb ema igal päeval oma väikest last ellu astumisega aidates! Päevast päeva – algul toitmine, mähkmete vahetamine, nahavoltide kreemitamine… kuni ühel päeval, ütleme nii kahekümne aasta pärast, saab tema lapsest näiteks täiskasvanud mees, kes selleks ajaks juba enda otsuste vilju korduvalt ja piisaval määral maitsta saanud on.
Kuuleme sageli poliitikute juttu sellest, kui oluline on kaitsetahe, kui oluline on suuta kaitsta kodumaad kasvõi end ohverdades. Mõnes suuremas riigis tehakse meestele selgeks, et vaenlast on kasulik kahjutuks teha teda rünnates, enne kui too sinu enda naiste ja laste kallale tulla jõuab. Me õpime mõistma, et vägivald toob rahu ja õigluse või vähemalt saab need taastada. Me tunneme uhkust oma poegade üle, kes kodumaakaitsjate pühalike ilmetega sõjaväeparaadidel õlal püsse või kuulipildujaid kannavad, sõidavad tankides või hävitaja-lennukites. Me kõik teame, kui palju surma kõik need nimetatud relvad ja masinad suudavad külvata. Me teame, et ka meie poegade elu pole nende relvade kasutamise puhul sugugi turvaline. Me teame, et ükskõik kes vastane ka poleks, on ka nende meeste kodudes emad, kes on neile sünnist peale mähkmeid vahetanud, nahavolte kreemitanud, esimeste isetehtud sammude üle pööraselt rõõmustanud…
Vahel tundub, et tasub ehk anda poliitiline võim terves maailmas emadele, las nemad otsustavad rahvaste saatuste üle. Las nemad langetavad suuri otsuseid emalikest tunnetest lähtudes, pidades silmis meie kõigi tähtsaimaid vajadusi ja kogu inimkonna tegelikke väärtusi!
Las emad juhivad!
Sellised mõtted tulid jaaniööl.
Autor: Oleg Pissarenko
Jaaniööl, 24.06.2016
Kuula Oleg Pissarenkot Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” ja vaata tema kodulehte olegpissarenko.com
