Nõid Anete kirjanurk: viis kuud maal

Oli jäine suvi. Tsivilisatsioon näis minu jaoks olevat täpselt 180 kilomeetri kaugusel ehk siis pealinnas Tallinnas, mis siis, et lähimad naabrid olid kiviga visata. Õigluse huvides olgu veel ära mainitud, et mul on väga abivalmid ja lahked naabrid, ma ise olen lihtsalt paras nõid…Suurem osa mu perekonnast ja sõpradest arvasid, et ma pole päris täie mõistuse juures, et teadmata ajaks maale elama kolin. Olin hakanud oma meelte selguses ka ise kahtlema. Maikuu alguses sadas midagi lume ja lörtsi vahepealset, hall majake soojaks ei läinud. Tõmbasin endale ja lapsele magamise ajaks mütsi pähe ja kampsuni selga, sest öösel läks majas lihtsalt nii külmaks. Esimesed kaks nädalat majas vett sees ei olnud, käisin kaevult ämbritega vett toomas ja soojaveeboileriks olid suured paarikümne liitrised potid pliidi peal.