Nipid õnnelikuks eluks: kuidas leida õiget sihti ja tegeleda sellega, mida armastad?

Kuidas leida oma kutsumus? Miks on prestiiž kire vaenlane? Kuidas saavutada tasakaal sõbrunemise ja piiride seadmise vahel? Oleme siia kogunud seitsme suure mõtleja kaemused, kuidas muuta kutsumus oma elukutseks.

Filosoof Dan Dennet nentis kunagi õnnest rääkides, et oluline on leida keegi või miski, mis on sinust olulisem ja pühendada sellele täielikult oma elu. Aga kuidas seda leida? Kindlasti ei piisa selleks ainult õnnelikust juhusest. Oma kutsumuse leidmine on keeruline ülesanne, aga usume siiralt kutsumuse leidmisse läbi uudishimu ja valikute tegemise – õige suuna leidmine on keerukas ja individuaalne protsess. Siiski on teatud faktorid ja valikud, mis seda protsessi hõlbustavad.

Oleme siia kogunud seitsme suure mõtleja kaemused, kuidas muuta kutsumus oma elukutseks.

Paul Graham – kuidas teha seda, mida armastad

“Peamine on mitte mõelda, mida teised sinust arvavad. Prestiiži pärast ei tasu muretseda. Prestiiž on kogu ülejäänud maailma arvamus.

Prestiiž on kui võimas magnet, mis moonutab ka sinu enda uskumusi sellest, mida sa naudid – sa tegutsed selle nimel, mis sa arvad, et sulle peaks meeldima.

Prestiiž on fossiilseks muutunud inspiratsioon, kui teed midagi piisavalt hästi, muutubki see prestiižseks. Tänapäeva prestiižsed asjad ei olnud nende algusajal seda üldse – näiteks džäss, aga ka pea kõik teised kunstivormid.

Seega, tee seda, mis sulle meeldib, prestiiž hoolitseb enda eest ise.

Ambitsioonikatele on prestiižil kõige halvem mõju. Kui tahad, et ambitsioonikad inimesed kulutaksid oma aja mõttetutele asjaajamistele, mängi prestiiži peale. Selliselt saad panna inimesed kõnesid pidama, eessõnu kirjutama, kuuluma komiteedesse ja olema osakonnajuhatajad. Ilmselt oleks hea mõte vältida kõiki prestiižseid ülesandeid – prestiižseteks muudetakse vaid see, millel muidu pole väärtust.”

Alain de Botton – edust

Alain de Botton on tänapäevane filosoof, kes mõtiskleb kultuurilise upsakuse ja pettekujutluste paradokside üle.

“Edu üks huvitavamaid külgi on see, et arvame, et teame, mida ta endast kujutab. Tihtipeale pole meie ettekujutus edukast elust meie enda oma – ideed tulevad teiste inimeste kaudu. Samuti mängivad siin olulist rolli ka näiteks televiisor, reklaamindus, turundajad jne. Need suured jõud muudavad meie mõttemaailma ja määratlevad, kes me oleme. Oluline on teha vahet, millised on meie enda arusaamad edust ja millised on teistelt laenatud. Peamine on olla ise oma ambitisoonide allikas.

Kõige halvem on püüelda millegi poole ja sinna kohale jõudes avastada, et eesmärk ei olnudki meie enda oma, see on hullem veel kui üldse mitte kohale jõudmine.”

Hugh Macleod – piiride seadmisest

Hugh Macleod on teada tuntud karikaturist, kes on kuulsust kogunud mitte ainult oma joonistuste vaid kindlasti ka tänu oma mõtisklustele kultuuri, kreatiivsuse ja elu mõtte teemadel.

“Loomingulise inimese kõige olulisem isikuomadus on oskus tõmmata piire selle vahele, mida sa oled nõus tegema ja mida mitte.

Kunst hakkab kannatama sellest hetkest, kui keegi teine selle eest maksab. Mida rohkem sul on vaja raha, seda enam öeldakse sulle, mida sa tegema pead – seda vähem on sul kogu situatsiooni üle kontrolli, seda vähem jama pead sa alla neelama, seda vähem rõõmu sa sellest saad. Võta see teadmiseks ja käitu vastavalt.”

Macleod läheb edasi ka Grahami prestiiži teooriaga:

“Parim viis heakskiidu saamiseks on seda mitte vajada. See on samaväärselt tõsi nii kunstis kui äris. Ja armastuses. Ja seksis. Ja kõiges muus, mis midagi väärt on.”

Lewis Hyde – töö vs loominguline töö

Hyde põhimõttelist vahet töö ja loomingulise töö vahel, mis viib meid veidigi lähemale ametialase eneseteostuseni:

“Töö on see, mida tundide kaupa teeme. Teeme seda raha pärast. Töö on autoromude keevitamine, nõude pesemine, maksude arvutamine, köögiviljade korjamine jne.

Loominguline töö määrab ise oma tempo. Võibolla saame selle eest ka palka, aga seda on raske kvantifitseerida. Luuletuse kirjutamine, lapse kasvatamine, uue valemi väljatöötamine, neuroosi lahendamine – kõikvõimalik leiutamine.

Töö on eesmärgistatud tegevus, mis saavutatakse läbi tahte. Loomingulist tööd saab ette mõelda ainult teatud piirini, loomingulisel tööl on omaenda ajakava.

Pole olemas vahendeid, tehnoloogiat, millega saaks loomingulise töö rütmi muuta. Kui töö väärtus pannakse paika teatud vahetusväärtusena, vähendab see omakorda loomingulisuse väärtust – igasuguse tehnoloogilise arenguga väheneb loomingulise töö väärtus.”

Psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi kirjeldab töö ja loomingulise töö vahet voo kaudu. Voog on teatud kindel fookus, selguse tunnetus, mil kaob ajataju, unustad ennast ja tunned, et oled osa millestki suuremast. Kui oled kunagi veetnud tunde näiteks armastuskirja kirjutamiseks, oled voogu kogenud ning tead, mis on loominguline töö.

Steve Jobs – ära lepi vähemaga

Oma kutsumuse leidmisel ei tohi leppida vähemaga. Jobs uskus intuitsiooni võimu.

“Töö täidab väga suure osa sinu elust. Ainus võimalus tõelise rahulduse saavutamiseks on teha suurepärast tööd. Ja ainus võimalus teha suurepärast tööd, on teha seda, mida sa armastad. Kui sa pole seda veel leidnud, otsi edasi. Ära lepi vähemaga. Nagu kõigi südameasjadega – sa saad aru, kui oled selle leidnud. Ja nagu iga hea suhtega – see muutub aasta aastalt aina paremaks. Seega, otsi edasi. Ära lepi vähemaga.

Robert Krulwich – sõpradest

Krulvich rõhutab armastatud töö tegemise sotsiaalset aspekti – teatav sotsiaalne seotus on kordades olulisem kui eakaaslaste heakskiit või prestiiž.

“Sa ehitad üles keha töötegemiseks, aga ka keha armastuseks nende vastu, keda sa oled aidanud ja vastupidi.

Praegu on sõpruse ajastu – inimesed, keda sa kohtad, kes panevad sind tähele, kes töötavad sinuga koos, kes valvavad su seljatagust – võibolla ongi nemad sinu tugevuse allikaks.

Kui võimalik, armu – oma töösse, töökaaslastesse, oma unistustesse, nende unistustesse. Mis iganes see oli, mis sind siia tõi – ära lase sellest lahti, mis iganes sind siin hoiab – ära sellest loobu.

Usu oma sõpradesse, usu sellesse, mis sul ja neil öelda on ning kuidas sa seda ütled – see kõik on midagi uut siin maailmas.”

Holstee manifest – sellest, mis on kõige olulisem

Holstee manifest peaks olema igapäevane meeldetuletus sellest, mis on elus kõige tähtsam

See on sinu elu.

Tee seda, mida armastad ja tee seda tihti.

Kui miski sulle ei meeldi, muuda seda.

Kui sulle ei meeldi su töö, tule ära.

Kui sul pole piisavalt aega, ära vaata televiisorit.

Kui otsid oma elu armastust, lõpeta – ta ootab sind siis, kui hakkad tegelema sellega, mida armastad.

Lõpeta liigne analüüsimine, kõik tunded on ilusad.

Elu on lihtne.

Süües naudi iga suutäit.

Ava oma meel, süda ja käed kõigele ja kõigile – oleme kõigi oma erinevustega üksteisega ühendatud.

Küsi järgmiselt inimeselt, keda kohtad, mis on tema kirg ja jaga temaga oma ispireerivat unistust.

Reisi tihti. Eksimine aitab sul ennast leida.

Mõned võimalused tulevad vaid kord elus, haara neist kinni.

Elu seisnebki nendes inimestes, keda kohtad ja asjades, mida sa koos nendega lood.

Mine ja hakka looma.

Elu on lühike.

Ela oma unistusi ja jaga oma kirge.

Autor: Maria Popova

Tõlkinud: Kadri Vainomäe

Seotud